Sisukord
26 suhted: Atlandi ookean, Eesti Loodus, Ekvaator, Geograafiline laius, Golfi hoovus, Gradient, Horisont (ajakiri), Ivar Murdmaa, Kliima, Lõuna-Jäämeri, Magevesi, Nature, Ookean, Ookeanibassein, Poolus, Süvaveekerge, Siim Veski, Soojus, Tihedus, Tuul, Vaikne ookean, Voog, 1998, 2003, 2005, 2006.
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Atlandi ookean
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Eesti Loodus
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Ekvaator
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Geograafiline laius
Golfi hoovus
Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Golfi hoovus
Gradient
Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Gradient
Horisont (ajakiri)
Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Horisont (ajakiri)
Ivar Murdmaa
Ivar Murdmaa (kuni 23. märtsini 1936 Ivar Martinson; 6. august 1931 Tallinn – 22. detsember 2023) oli Venemaa ja Eesti geoloog.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Ivar Murdmaa
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Kliima
Lõuna-Jäämeri
Lõuna-Jäämeri on ookean, mis moodustub India, Vaikse ja Atlandi ookeani lõunapoolseimatest osadest.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Lõuna-Jäämeri
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Magevesi
Nature
Ajakirja 25. augusti 2016 kaas Ajakirja esimese numbri kaas Nature on briti ingliskeelne multidistsiplinaarne teadusajakiri ja üks vanemaid teadusajakirju üldse.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Nature
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Ookean
Ookeanibassein
Ookeanibassein ehk ookeaninõgu on maailmamerega kaetud suur nõgu Maa pinnal, mille põhjaks on ookeaniline maakoor.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Ookeanibassein
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Poolus
Süvaveekerge
Süvaveekerge ehk uhkvool (parem kui tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling) on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Süvaveekerge
Siim Veski
Siim Veski (sündinud 13. veebruaril 1964 Tallinnas) on eesti geoloogiateadlane ja üldise maateaduse professor.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Siim Veski
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Soojus
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Tihedus
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Tuul
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Vaikne ookean
Voog
Voog (ingl flux) on suurus, mis iseloomustab energia või aine siiret läbi teatava ristlõike.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja Voog
1998
1998.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja 1998
2003
2003.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja 2003
2005
2005.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja 2005
2006
2006.
Vaata Termohaliinne tsirkulatsioon ja 2006
Tuntud ka kui Ookeanide suur konveier, Ookeanikonveier, Ookeanivete globaalne konveier.