Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Metaan

Index Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulvalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

88 suhted: Aatom, Agregaatolek, Alessandro Volta, Alkaanid, Alküülkloriidid, Ammoniaak, Anaerobioos, Anaeroobne lagunemine, Atmosfäär (ühik), Atsetüleen, Atsetoon, Aur, Bakterid, Bar, Biogaas, Biometaan, Derivaat, Energia, Etanool, Gaas, Halogeenid, Hapnik, Imetajad, Jäätmed, Jupiter, Kaarlahendus, Kaevandusgaas, Kasvuhooneefekt, Kasvuhoonegaasid, Katalüüs, Katalüsaator, Kütus, Keemiline reaktsioon, Keemistemperatuur, Keri, Kloroform, Kolmikpunkt, Kovalentne side, Kriitiline punkt, Lago Maggiore, Lahustuvus vees, Lähteaine, Lämbumine, Loomakasvatus, Maagaas, Metaani oksüdeerivad bakterid, Metaanibakterid, Metaanitank, Metanaal, Metanool, ..., Mikroorganismid, Molaarmass, Molekul, Molekulivalem, Muda, Naatriumatsetaat, Naatriumhüdroksiid, Naatriumkarbonaat, Neptuun, Normaaltingimused, Oksüdatsioon, Oksüdeerija, Orgaaniline aine, Põlemine, Põlemissoojus, Pikomeeter, Prangli, Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit, Rõhk, Saturn, Süsihappegaas, Süsinik, Süsivesinikud, Sõnnik, Soo, Soojuselektrijaam, Sulamistemperatuur, Tetraklorometaan, Tihedus, Toatemperatuur, Tselluloos, Uimasti, Uraan (planeet), Väetis, Ventilatsioon, Veoauto, Vesi, Vesinik. Laienda indeks (38 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Metaan ja Aatom · Näe rohkem »

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek (ka lihtsalt: olek) on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Uus!!: Metaan ja Agregaatolek · Näe rohkem »

Alessandro Volta

Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta (18. veebruar 1745 Lombardia, Como – 5. märts 1827 Como) oli itaalia füüsik, kes tegi mitmeid avastusi elektri alal.

Uus!!: Metaan ja Alessandro Volta · Näe rohkem »

Alkaanid

Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.

Uus!!: Metaan ja Alkaanid · Näe rohkem »

Alküülkloriidid

Alküülkloriidid ehk kloroalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud kloori aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad vähemalt ühe süsinik-kloor kovalentse sideme (C–Cl).

Uus!!: Metaan ja Alküülkloriidid · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Metaan ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Anaerobioos

Anaerobioos ehk anoksübioos on elu keskkonnas, kus puudub vaba hapnik (O2).

Uus!!: Metaan ja Anaerobioos · Näe rohkem »

Anaeroobne lagunemine

Anaeroobne lagunemine on orgaanilise aine lagunemine vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate mikroorganismide toimel.

Uus!!: Metaan ja Anaeroobne lagunemine · Näe rohkem »

Atmosfäär (ühik)

Atmosfäär on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.

Uus!!: Metaan ja Atmosfäär (ühik) · Näe rohkem »

Atsetüleen

Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.

Uus!!: Metaan ja Atsetüleen · Näe rohkem »

Atsetoon

Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.

Uus!!: Metaan ja Atsetoon · Näe rohkem »

Aur

Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.

Uus!!: Metaan ja Aur · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keelest βακτήριον (baktērion), 'kepp, pulk, sau') on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Metaan ja Bakterid · Näe rohkem »

Bar

Bar võib tähendada mitut asja.

Uus!!: Metaan ja Bar · Näe rohkem »

Biogaas

Zirli reoveepuhastusjaama biogaasi mahuti ja koostootmisseade Austrias Biogaas ehk käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad.

Uus!!: Metaan ja Biogaas · Näe rohkem »

Biometaan

Biometaan on mitmete erinevate tehnoloogiate abil biogaasist valmistatud metaanirikas (95–98%) gaasiline kütus.

Uus!!: Metaan ja Biometaan · Näe rohkem »

Derivaat

Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Metaan ja Derivaat · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Metaan ja Energia · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Metaan ja Etanool · Näe rohkem »

Gaas

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Metaan ja Gaas · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Uus!!: Metaan ja Halogeenid · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Metaan ja Hapnik · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Metaan ja Imetajad · Näe rohkem »

Jäätmed

Jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid.

Uus!!: Metaan ja Jäätmed · Näe rohkem »

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.

Uus!!: Metaan ja Jupiter · Näe rohkem »

Kaarlahendus

Kaarlahendus õhus kahe naela vahel Kaarlahendus on kestev sõltumatu gaaslahendus, millele on iseloomulik suur voolutihedus (105 kuni 1012 A/m2) ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur (5000 kuni 50 000 K).

Uus!!: Metaan ja Kaarlahendus · Näe rohkem »

Kaevandusgaas

Kaevandusgaas (inglise firedamp) on süttimisohtlik gaas, mida eritub söemaardlates.

Uus!!: Metaan ja Kaevandusgaas · Näe rohkem »

Kasvuhooneefekt

Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.

Uus!!: Metaan ja Kasvuhooneefekt · Näe rohkem »

Kasvuhoonegaasid

Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna seovad Maalt tagasi peegelduvat pikalainelist soojuskiirgust.

Uus!!: Metaan ja Kasvuhoonegaasid · Näe rohkem »

Katalüüs

Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.

Uus!!: Metaan ja Katalüüs · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust.

Uus!!: Metaan ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Kütus

Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).

Uus!!: Metaan ja Kütus · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Metaan ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Metaan ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Keri

Keri (rootsi keeles Kockskär) on Eestile kuuluv saar Soome lahes.

Uus!!: Metaan ja Keri · Näe rohkem »

Kloroform

Kloroformi struktuur Kloroformi molekuli mudel Kloroform ehk triklorometaan on orgaaniline ühend keemilise valemiga CHCl3.

Uus!!: Metaan ja Kloroform · Näe rohkem »

Kolmikpunkt

Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (ingl ''triple point'') ja kriitiline punkt (ingl ''critical point'') Kolmikpunkt on mingi aine jaoks kindel temperatuuri ja rõhu väärtuste paar, mille puhul aine kolm agregaatolekut on omavahel tasakaalus.

Uus!!: Metaan ja Kolmikpunkt · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Metaan ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kriitiline punkt

Kriitiline punkt on füüsikalises keemias, termodünaamikas ja tahkiseteoorias aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab olemast faaside erinevus.

Uus!!: Metaan ja Kriitiline punkt · Näe rohkem »

Lago Maggiore

Lago Maggiore Arona kohal Lago Maggiore (itaalia keeles 'suurem järv') on järv Põhja-Itaalias ja Šveitsis.

Uus!!: Metaan ja Lago Maggiore · Näe rohkem »

Lahustuvus vees

Lahustuvus vees ehk veeslahustuvus on mingi keemilise aine kogus, mida saab vees teatud temperatuuril lahustada.

Uus!!: Metaan ja Lahustuvus vees · Näe rohkem »

Lähteaine

Lähteained on keemilised ained, millest keemilise reaktsiooni käigus tekivad teised ained (saadused).

Uus!!: Metaan ja Lähteaine · Näe rohkem »

Lämbumine

Lämbumine ehk lämbus ehk asfüksia on organismi kahjustus ebapiisava hingamise või hapnikuvarustuse tõttu.

Uus!!: Metaan ja Lämbumine · Näe rohkem »

Loomakasvatus

Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.

Uus!!: Metaan ja Loomakasvatus · Näe rohkem »

Maagaas

Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.

Uus!!: Metaan ja Maagaas · Näe rohkem »

Metaani oksüdeerivad bakterid

''Methylococcus capsulatus'' kasvamas kõrge vasesisaldusega keskkonnas. Metaani oksüdeerivad bakterid ehk metanotroofid ehk metanotroofsed bakterid on bakterid, kes saavad süsinikku ja energiat ainult metaanist.

Uus!!: Metaan ja Metaani oksüdeerivad bakterid · Näe rohkem »

Metaanibakterid

Metaanibakterid ehk metanogeenid on mikroorganismid (täpsemalt arhed), kel elutegevuse käigus anaerobioosis tekib anaeroobilise lagunemise käigus kõrvalproduktina metaan.

Uus!!: Metaan ja Metaanibakterid · Näe rohkem »

Metaanitank

Metaanitank Saksamaal Metaanitank (ka metaantank; metaankääritustank; mädandi) on terasest või raudbetoonist valmistatud mahuti, mida kasutatakse reoveepuhastusel tekkinud või muu orgaanikarikka sette (muda) anaeroobseks kääritamiseks.

Uus!!: Metaan ja Metaanitank · Näe rohkem »

Metanaal

Metanaal Metanaal Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd.

Uus!!: Metaan ja Metanaal · Näe rohkem »

Metanool

Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.

Uus!!: Metaan ja Metanool · Näe rohkem »

Mikroorganismid

Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.

Uus!!: Metaan ja Mikroorganismid · Näe rohkem »

Molaarmass

Keemilise aine molaarmass on ühe mooli aineosakeste mass grammides.

Uus!!: Metaan ja Molaarmass · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Metaan ja Molekul · Näe rohkem »

Molekulivalem

Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.

Uus!!: Metaan ja Molekulivalem · Näe rohkem »

Muda

settinud savikas muda. Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.

Uus!!: Metaan ja Muda · Näe rohkem »

Naatriumatsetaat

Naatriumetanaadi kristallid Naatriumetanaat Naatriumetanaat ehk naatriumatsetaat on keemiline ühend valemiga C2H3NaO2.

Uus!!: Metaan ja Naatriumatsetaat · Näe rohkem »

Naatriumhüdroksiid

Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH.

Uus!!: Metaan ja Naatriumhüdroksiid · Näe rohkem »

Naatriumkarbonaat

Naatriumkarbonaat ehk sooda ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda ehk kristalne sooda on keemiline aine valemiga Na2CO3.

Uus!!: Metaan ja Naatriumkarbonaat · Näe rohkem »

Neptuun

Neptuun on Päikesest kõige kaugemal asetsev teadaolev planeet Päikesesüsteemis.

Uus!!: Metaan ja Neptuun · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimusteks nimetatakse keemias ja füüsikas katsetingimusi, mille korral temperatuur on 0 °C (273,15 K) ja rõhk 1 atm ehk 101 325 Pa (IUPAC).

Uus!!: Metaan ja Normaaltingimused · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Metaan ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Oksüdeerija

Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.

Uus!!: Metaan ja Oksüdeerija · Näe rohkem »

Orgaaniline aine

Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.

Uus!!: Metaan ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »

Põlemine

Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).

Uus!!: Metaan ja Põlemine · Näe rohkem »

Põlemissoojus

Põlemissoojus on soojushulk (energiahulk), mis vabaneb aine põlemisel.

Uus!!: Metaan ja Põlemissoojus · Näe rohkem »

Pikomeeter

Pikomeeter (lühend pm) on SI-süsteemi kuuluv pikkuse mõõtühik, mis võrdub 10-12 ehk 0,000000000001 meetriga.

Uus!!: Metaan ja Pikomeeter · Näe rohkem »

Prangli

Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on saar Soome lahes Viimsi poolsaarest kirdes.

Uus!!: Metaan ja Prangli · Näe rohkem »

Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit

Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit (inglise keeles International Union of Pure and Applied Chemistry, lühend IUPAC) on keemikute esindusorganisatsioon paljudes riikides.

Uus!!: Metaan ja Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p.

Uus!!: Metaan ja Rõhk · Näe rohkem »

Saturn

Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.

Uus!!: Metaan ja Saturn · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Metaan ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Süsinik (keemiline tähis C) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Metaan ja Süsinik · Näe rohkem »

Süsivesinikud

Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest.

Uus!!: Metaan ja Süsivesinikud · Näe rohkem »

Sõnnik

põhust) Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida põllumajanduses kasutatakse laialdaselt väetisena.

Uus!!: Metaan ja Sõnnik · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal. Talvine Kakerdaja raba. Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal. Rõuge vallas. Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Metaan ja Soo · Näe rohkem »

Soojuselektrijaam

Yallourni soojuselektrijaam Austraalias Soojuselektrijaam (lühend SEJ) ehk soojusjõujaam on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks.

Uus!!: Metaan ja Soojuselektrijaam · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Metaan ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Tetraklorometaan

Tetraklorometaan ehk süsiniktetrakloriid on mittepõlev vees lahustumatu värvuseta „magusa lõhnaga” vedelik.

Uus!!: Metaan ja Tetraklorometaan · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Metaan ja Tihedus · Näe rohkem »

Toatemperatuur

Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.

Uus!!: Metaan ja Toatemperatuur · Näe rohkem »

Tselluloos

Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli. Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselloloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus. Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata struktuuriga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb β-D-glükopüranoosi jääkidest.

Uus!!: Metaan ja Tselluloos · Näe rohkem »

Uimasti

Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erinevus teistest kesknärvisüsteemi mõjutavatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust.

Uus!!: Metaan ja Uimasti · Näe rohkem »

Uraan (planeet)

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uus!!: Metaan ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »

Väetis

orus 1942. aastal tehtud näidispõld, kus poolt põllust väetati rohkelt ja teist poolt üldse mitte. Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu.

Uus!!: Metaan ja Väetis · Näe rohkem »

Ventilatsioon

Ventilatsioon ehk ventileerimine on jahutamiseks tehtav tuulutus või ruumiõhu (hrl saastunud või niiske) puhta(ma) õhuga asendamine.

Uus!!: Metaan ja Ventilatsioon · Näe rohkem »

Veoauto

Veoauto MAZ-5551 Daimler-Lastwagen, 1896 Veoauto on auto, mis on ette nähtud veoste vedamiseks.

Uus!!: Metaan ja Veoauto · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Metaan ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Metaan ja Vesinik · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

CH4, Metüülhüdriid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »