Sisukord
171 suhted: Adhesioon, Agronoomia, Ainuõõssed, Akson, Aluspaar, Antikehad, Apoptoos, Arengubioloogia, Aruluste, Arvuti, Ümarussid, Ökotoksikoloogia, Äädikakärbes (perekond), Bacillus subtilis, Bakterid, Bioloogia, Biomeedikum, Coprinopsis cinerea, Dimorfism, DNA, Emakasuue, Embrüo, Embrüoloogia, Endokrinoloogia, Esikloomalised, Evolutsioon, Fülogenees, Füsioloogia, Fütoplankton, Fenotüüp, Fotosüntees, Geen, Geeniekspressioon, Geenitehnoloogia, Geneetika, Genoom, Genoomika, Gramnegatiivsed bakterid, Haigus, Hallitusseened, Hamster, Harilik lutsern, Harilik müürlook, Harilik mudatupp, Hõimkond, Heiti Paves, Hiina hamstri munasarjarakud, Imetajad, Immunoloogia, Intron, ... Laienda indeks (121 rohkem) »
Adhesioon
Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.
Vaata Mudelorganism ja Adhesioon
Agronoomia
Agronoomia on maamajanduse ja põllumajandusteaduse haru, ühtlasi rakendusteadus, mis käsitleb taimekasvatusliku tootmise põhialuseid.
Vaata Mudelorganism ja Agronoomia
Ainuõõssed
Meriroosiliste ja nahkkorallide hulka kuuluv õisloom Ainuõõssed ehk kõrveraksed (Cnidaria) on algeliste hulkraksete loomade hõimkond pärishulkraksete alamriigist.
Vaata Mudelorganism ja Ainuõõssed
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Vaata Mudelorganism ja Akson
Aluspaar
Adeniini ja tümiini aluspaar. Katkendjooned tähistavad vesiniksidemeid Aluspaar (inglise base pair, lühend: bp) on kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA või RNA ahelates.
Vaata Mudelorganism ja Aluspaar
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Vaata Mudelorganism ja Antikehad
Apoptoos
Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.
Vaata Mudelorganism ja Apoptoos
Arengubioloogia
Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.
Vaata Mudelorganism ja Arengubioloogia
Aruluste
Aruluste (Brachypodium) on kõrreliste sugukonda arvatud taimeperekond.
Vaata Mudelorganism ja Aruluste
Arvuti
Superarvuti IBM Blue Gene/P Arvuti ehk raal on seade, mis töötleb andmeid, sealhulgas teeb aritmeetika- ja loogikatehteid automaatselt programmeeritavate algoritmide järgi.
Vaata Mudelorganism ja Arvuti
Ümarussid
Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond.
Vaata Mudelorganism ja Ümarussid
Ökotoksikoloogia
Ökotoksikoloogia (ka ökoloogiline toksikoloogia) on interdistsiplinaarne teadusharu, mis põimub ökoloogia ja toksikoloogiaga.
Vaata Mudelorganism ja Ökotoksikoloogia
Äädikakärbes (perekond)
Äädikakärbes ehk puuviljakärbes (Drosophila) on kõdukärblaste sugukonda ning kahetiivaliste seltsi kuuluv perekond.
Vaata Mudelorganism ja Äädikakärbes (perekond)
Bacillus subtilis
''B. subtilis'' grami järgi värvitunaBacillus subtilis on grampositiivne, katalaas-positiivne bakter, mida leidub mullas ning inimeste ja mäletsejate seedetraktis.
Vaata Mudelorganism ja Bacillus subtilis
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Mudelorganism ja Bakterid
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Vaata Mudelorganism ja Bioloogia
Biomeedikum
Biomeedikum (ka Biomedicum) on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehoone.
Vaata Mudelorganism ja Biomeedikum
Coprinopsis cinerea
Coprinopsis cinerea on söödav (kohe pärast korjamist) seeneliik kandseente hõimkonnas.
Vaata Mudelorganism ja Coprinopsis cinerea
Dimorfism
Dimorfism ehk kahekujulisus on bioloogias ühe liigi (taime- või looma-) morfoloogilis(t)e tunnus(t)e esinemine kahe erineva vormina, ehk mille alusel saab ühte liiki (jämedalt) jagada kaheks.
Vaata Mudelorganism ja Dimorfism
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Mudelorganism ja DNA
Emakasuue
Emakasuue (ladina keeles stigma) on taime emaka tipmine osa, tavaliselt väikeste näsadega ja limane.
Vaata Mudelorganism ja Emakasuue
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Vaata Mudelorganism ja Embrüo
Embrüoloogia
Embrüoloogia (embryon ladina 'loode' ja logos 'õpetus') ehk arenemisõpetus ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud).
Vaata Mudelorganism ja Embrüoloogia
Endokrinoloogia
Endokrinoloogia ehk sisesekretsiooniõpetus (ladina endocrinologia) on teadus ja bioloogia haru ning sisemeditsiini eriala, mis uurib endokriinsüsteemi ja selle osade ehitust, funktsioone, signaalmolekule (hormoone) ja nendega seotud haiguslikke seisundeid ja haigusi ning diagnoosimist ja ravivõimalusi.
Vaata Mudelorganism ja Endokrinoloogia
Esikloomalised
Esikloomalised ehk primaadid (Primates) on imetajate klassi kuuluv selts.
Vaata Mudelorganism ja Esikloomalised
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Vaata Mudelorganism ja Evolutsioon
Fülogenees
parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Vaata Mudelorganism ja Fülogenees
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Vaata Mudelorganism ja Füsioloogia
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Vaata Mudelorganism ja Fütoplankton
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Vaata Mudelorganism ja Fenotüüp
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Mudelorganism ja Fotosüntees
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Vaata Mudelorganism ja Geen
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Vaata Mudelorganism ja Geeniekspressioon
Geenitehnoloogia
Geenitehnoloogia ehk tehnogeneetika ehk insenergeneetika ehk geenimanipulatsioon on geneetika haru, kus kasutatakse organismide genoomi muutmiseks biotehnoloogia vahendeid.
Vaata Mudelorganism ja Geenitehnoloogia
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Vaata Mudelorganism ja Geneetika
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Vaata Mudelorganism ja Genoom
Genoomika
Genoomika on multidistsiplinaarne teadusharu, mis uurib genoome.
Vaata Mudelorganism ja Genoomika
Gramnegatiivsed bakterid
Gramnegatiivne ''Pseudomonas aeruginosa'' (punased pulkbakterid) mikroskoobi all Gramnegatiivsed bakterid (tähistatakse G(–) või GN) on bakterid, mis erinevalt grampositiivsetest bakteritest kaotavad Grami meetodiga uurimisel pärast etanooliga loputamist aluselist värvust (kristallvioletti).
Vaata Mudelorganism ja Gramnegatiivsed bakterid
Haigus
Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Vaata Mudelorganism ja Haigus
Hallitusseened
Hallitav leib, mis on kaetud hallitusseentega Hallitusseened on erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvad seened, kes tekitavad kohevaid ja sametisi seeneniidi- ja eoskandjakirmeid (hallitust).
Vaata Mudelorganism ja Hallitusseened
Hamster
Hamster ehk harilik hamster ehk tavahamster (Cricetus cricetus) on hamsterlaste sugukonda kuuluv näriline, hamstri perekonna ainuke liik.
Vaata Mudelorganism ja Hamster
Harilik lutsern
Harilik lutsern ehk taevasinine lutsern (Medicago sativa) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim liblikõieliste sugukonnast lutserni perekonnast.
Vaata Mudelorganism ja Harilik lutsern
Harilik müürlook
Harilik müürlook (Arabidopsis thaliana) on ristõieliste sugukonda müürlooga perekonda kuuluv rohttaimeliik.
Vaata Mudelorganism ja Harilik müürlook
Harilik mudatupp
Harilik mudatupp ehk harilik mudatuplane (Tubifex tubifex) on mudatuplaste sugukonda kuuluv väheharjasuss.
Vaata Mudelorganism ja Harilik mudatupp
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Vaata Mudelorganism ja Hõimkond
Heiti Paves
Teadusfoto 2011 lõpuüritusel Heiti Paves (sündinud 8. märtsil 1959) on eesti geneetik.
Vaata Mudelorganism ja Heiti Paves
Hiina hamstri munasarjarakud
mitokondrid. Hiina hamstri munasarjarakke (edaspidi CHO) kasutatakse mudelorganismidena bioloogilistes ja meditsiinilistes uuringutes.
Vaata Mudelorganism ja Hiina hamstri munasarjarakud
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Mudelorganism ja Imetajad
Immunoloogia
Immunoloogia on teadus immuunsusest ehk organismide vastupanuvõimest haigustekitajatele ja kõigele kehavõõrale (sealhulgas elupäästvaile siiratud elunditele).
Vaata Mudelorganism ja Immunoloogia
Intron
Üht intronit sisaldav geen Intron (lühend terminist "interfereeruv regioon") on geenis olev nukleotiidne järjestus, mis eemaldatakse RNA splaissimise käigus, kui valmistatakse RNA produkt, millelt toimub translatsioon.
Vaata Mudelorganism ja Intron
Kahekülgsed
Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad.
Vaata Mudelorganism ja Kahekülgsed
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Mudelorganism ja Kalad
Kammloomad
Kammloomad (Ctenophora) on loomade hõimkond, mida klassikaliselt on käsitletud koos ainuõõssetega Coelenterata (obsoleetne takson) hõimkonnas.
Vaata Mudelorganism ja Kammloomad
Kana
Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.
Vaata Mudelorganism ja Kana
Karnivoor
Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.
Vaata Mudelorganism ja Karnivoor
Kass
Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.
Vaata Mudelorganism ja Kass
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Vaata Mudelorganism ja Käitumine
Kärbselised
Porikärbse pea Kärbse suu Kärbselised (Brachycera) on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad.
Vaata Mudelorganism ja Kärbselised
Käsnad
Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia) on lihtsakoelise ehitusega loomade hõimkond.
Vaata Mudelorganism ja Käsnad
Küürlemmel
Küürlemmel (Lemna gibba) on lemleliste sugukonda lemle perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Mudelorganism ja Küürlemmel
Kemikaal
Kemikaal on kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel.
Vaata Mudelorganism ja Kemikaal
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Vaata Mudelorganism ja Keskkond
Keskkonnamürgid
Keskkonnamürgid on tööstusest pärit ained, mis kogunevad toiduahela kõrgematesse lülidesse ja toimivad aeglaselt.
Vaata Mudelorganism ja Keskkonnamürgid
Koduhiir
Koduhiire esihambad. Uure ülemistes esihammastes on liigiomane tunnus. Koduhiir (Mus musculus) rahvapäraselt majahiir bio.edu.ee.
Vaata Mudelorganism ja Koduhiir
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Vaata Mudelorganism ja Koer
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Vaata Mudelorganism ja Kromosoom
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Vaata Mudelorganism ja Kroonlehed
Kuulmine
Kõrv – kuulmise meeleelund Kuulmine ehk kuulmismeel (inglise hearing, audition) on elusolendite võime eristada nendeni jõudvaid helilaineid nende omaduste, nagu amplituudi (tugevuse) ja sageduse (helikõrguse) järgi mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil"Kuulmine".
Vaata Mudelorganism ja Kuulmine
Lameussid
Mikroneesias Lameussid (Platyhelminthes ehk Plathelminthes) on kõige primitiivsem bilateraalse sümmeetriaga loomade hõimkond.
Vaata Mudelorganism ja Lameussid
Lastehalvatus
Lastehalvatus ehk poliomüeliit on valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus, mida põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus.
Vaata Mudelorganism ja Lastehalvatus
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Mudelorganism ja Lämmastik
Lämmastikusidumine
Teravmägedes Sassendaleni piirkonnas Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel atmosfääri suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaak) või oksüdeeritud (näiteks nitraat) vormiks.
Vaata Mudelorganism ja Lämmastikusidumine
Lõhislehik
Lõhislehik (Schizophyllum commune) on kandseente hulka kuuluv seeneliik.
Vaata Mudelorganism ja Lõhislehik
Liblikõielised
Lupiin - üks tuntumaid liblikõielisi Liblikõielised (Fabaceae) on kaheiduleheliste klassi oalaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Vaata Mudelorganism ja Liblikõielised
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Mudelorganism ja Liik (bioloogia)
Mais
''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.
Vaata Mudelorganism ja Mais
Maisi-lendnõgi
Maisi-lendnõgi (ka maisi-pahknõgiGerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: Sinisukk, 2006. Lk CCC; Ustilago maydis) on nõgiseente klassi kuuluv seeneliik.
Vaata Mudelorganism ja Maisi-lendnõgi
Maismaataimed
Maismaataimed ehk embrüofüüdid on rohelised taimed, millel on kudede diferentseerumine, mida madalamatel taimedel ei ole – vetikatel.
Vaata Mudelorganism ja Maismaataimed
Meioos
Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.
Vaata Mudelorganism ja Meioos
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Vaata Mudelorganism ja Merevesi
Meriroosilised
Meriroosilised ehk meriroosid ehk aktiinid ehk aktiniaarid (Actiniaria) on ainuõõssete hõimkonda kuuluv lilli meenutavate õisloomade selts.
Vaata Mudelorganism ja Meriroosilised
Merisiga
Merisiga (Cavia porcellus L.) on näriliste seltsi merisigalaste sugukonda kuuluv loom.
Vaata Mudelorganism ja Merisiga
Mesilane
''Apis mellifera'' Mesilasnukud Erakmesilane Anthophora bimaculata (emane) hariliku sininuki (Jasione montana) õiel. Tallinn, Eesti Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Vaata Mudelorganism ja Mesilane
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Mudelorganism ja Metabolism
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Vaata Mudelorganism ja Molekulaarbioloogia
Morfogenees
Morfogenees on ontogeneesis toimuv organismi ja selle osade kuju (vormi) muutumise protsess.
Vaata Mudelorganism ja Morfogenees
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15.
Vaata Mudelorganism ja Muna
Mycoplasma genitalium
Mycoplasma genitalium on sugulisel teel leviv väike ja patogeenne bakter, mis elab inimeste kuseteede ja suguelundite limaskestade epiteelirakkudel.
Vaata Mudelorganism ja Mycoplasma genitalium
Naastloomad
Naastloomad (ldn k Placozoa `lapikud loomad') on loomade hõimkond.
Vaata Mudelorganism ja Naastloomad
Nakkushaigused
Nakkushaigused (ladina keeles morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina keeles morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisundid, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt.
Vaata Mudelorganism ja Nakkushaigused
Nälkjad
Nälkjaid Nälkjad on maismaal elavad kopsteod, kellel koda puudub või on väliselt nähtamatu.
Vaata Mudelorganism ja Nälkjad
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Vaata Mudelorganism ja Närilised
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Vaata Mudelorganism ja Närv
Neurobioloogia
Neurobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb närvisüsteemi uurimisega.
Vaata Mudelorganism ja Neurobioloogia
Neuroteadus
Golgi meetodil värvitud närvirakk Neuroteadus on teadusharu, kus uuritakse närvisüsteemi, selle anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat ja molekulaarbioloogiat ning nende seoseid käitumise ja õppimisega.
Vaata Mudelorganism ja Neuroteadus
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Mudelorganism ja Organism
Pagaripärm
Pagaripärm ehk leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae) on kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik, mida kasutatakse kääritamisel, küpsetamisel ja veinitööstuses.
Vaata Mudelorganism ja Pagaripärm
Pappel
Must pappel Pappel (Populus L.) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Mudelorganism ja Pappel
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Vaata Mudelorganism ja Parasvööde
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Vaata Mudelorganism ja Patogeen
Pärdiklill
''Mimulus bigelovii'' Pärdiklill (Mimulus) on rohttaimede perekond sugukonnast Phrymaceae.
Vaata Mudelorganism ja Pärdiklill
Pärilikud haigused
Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele.
Vaata Mudelorganism ja Pärilikud haigused
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Mudelorganism ja Perekond (bioloogia)
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Vaata Mudelorganism ja Populatsioon
Populatsioonigeneetika
Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.
Vaata Mudelorganism ja Populatsioonigeneetika
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Vaata Mudelorganism ja Protistid
Puittaimed
Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).
Vaata Mudelorganism ja Puittaimed
Puuvill
Puuvillataim Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt.
Vaata Mudelorganism ja Puuvill
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Mudelorganism ja Rakk
Rakubioloogia
Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuteadus ehk rakuõpetus (κύτος, kytos rakk, "logos" õpetus) on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil.
Vaata Mudelorganism ja Rakubioloogia
Rakutsükkel
Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
Vaata Mudelorganism ja Rakutsükkel
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Vaata Mudelorganism ja Ravim
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Vaata Mudelorganism ja Ränivetikad
Reesusmakaak
Reesusmakaak (Macaca mulatta) on pärdiklaste sugukonda makaakide perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Mudelorganism ja Reesusmakaak
Regeneratsioon
Regeneratsioon ehk taasteke on organismi osade (nt elundite ja kudede) taastumine või uuenemine.
Vaata Mudelorganism ja Regeneratsioon
Riis
Väliskestaga riisiterad (''Oryza glaberrima'') Üleujutatud riisipõllud Riisitaimede istutamine Riisipõldude pühvlitega harimine Indoneesias Riisi kuivatamine pärast koristust Riisipõllud mäenõlvadel Erinevad riisisordid Riis (Oryza) on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond.
Vaata Mudelorganism ja Riis
Ristamine
Ristamine on loomade ja taimede aretamisvõte, mille puhul genotüübilt erinevate isendite sugurakud ühendatakse sügoodiks.
Vaata Mudelorganism ja Ristamine
Ristumine
Lõik AB ristub lõiguga CD Geomeetrias nimetatakse ristumiseks kahe joone omadust lõikuda täisnurga all.
Vaata Mudelorganism ja Ristumine
Rohevetikad
Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.
Vaata Mudelorganism ja Rohevetikad
Rott
Rott (Rattus) on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste perekond.
Vaata Mudelorganism ja Rott
Saastamine
õhu saastajad. Suitsevad korstnad on klassikaliseks saastamise näiteks. Saastamine ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.
Vaata Mudelorganism ja Saastamine
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Mudelorganism ja Sammaltaimed
Sümbioos
Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.
Vaata Mudelorganism ja Sümbioos
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Mudelorganism ja Seeme
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Vaata Mudelorganism ja Seened
Sekveneerimine
Sekveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine (inglise sequencing) on monomeeride (nukleotiidide, aminohapete) järjestuse kindlaksmääramine informatsiooniliste biopolümeeride (DNA, RNA, valkude) molekulides.
Vaata Mudelorganism ja Sekveneerimine
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Mudelorganism ja Selgroogsed
Silmulised
Silmulised (Petromyzontiformes) on maokujulised keelikloomad, keda traditsiooniliselt on käsitletud sõõrsuude (Cyclostomata) klassis.
Vaata Mudelorganism ja Silmulised
Soolekepike
Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus.
Vaata Mudelorganism ja Soolekepike
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Vaata Mudelorganism ja Soontaimed
Soonteta taimed
Soonteta taimed ehk alamad taimed on üldnimetus taimedele (kaasa arvatud rohevetikad), kellel puudub juhtkudede süsteem (ksüleem ja floeem).
Vaata Mudelorganism ja Soonteta taimed
Sugu
Sugu võib tähendada mitut asja.
Vaata Mudelorganism ja Sugu
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Vaata Mudelorganism ja Sugunääre
Taimefüsioloogia
Taimeidanemise kiiruse eksperiment Taimefüsioloogia on õpetus taimedes toimuvatest protsessidest.
Vaata Mudelorganism ja Taimefüsioloogia
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Tehnikaülikool (eestikeelne lühend TTÜ, rahvusvaheline lühend TalTech, varem TUT; Eesti NSV-s Tallinna Polütehniline Instituut, lühend TPI) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.
Vaata Mudelorganism ja Tallinna Tehnikaülikool
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Mudelorganism ja Tartu Ülikool
Tütarrakk
pisi Tütarrakk on üks rakujagunemisel moodustunud uutest rakkudest.
Vaata Mudelorganism ja Tütarrakk
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Vaata Mudelorganism ja Tüvirakk
Tõuaretus
Tõuaretus (inglise animal breeding) on põllumajandusloomade, sh -lindude tõugude parandamine ja täiustamine ning uute tõugude kujundamine.
Vaata Mudelorganism ja Tõuaretus
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Vaata Mudelorganism ja Teravili
Tervis
Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine (Maailma Terviseorganisatsiooni definitsioon aastast 1946).
Vaata Mudelorganism ja Tervis
Thomas Morgan
Thomas Hunt Morgan (25. september 1866 Lexington, Kentucky – 4. detsember 1945 Pasadena, California) oli ameerika geneetik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Mudelorganism ja Thomas Morgan
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Vaata Mudelorganism ja Toitained
Toksikoloogia
Toksikoloogia Toksikoloogia (algupäraselt pärit kreekakeelsest sõnast τοξικός – toxicos ehk mürgine) on bioloogial, keemial ja meditsiinil põhinev teadusharu, mis tegeleb kemikaalide kahjulike mõjudega elusorganismidele.
Vaata Mudelorganism ja Toksikoloogia
Tolmutera
Tolmuterad on õistaimede tolmukates valmivad isasgametofüüdid.
Vaata Mudelorganism ja Tolmutera
Transformatsioon (geneetika)
Transformatsioon on muutus raku genoomis, mis juhtub vaba, valkude poolt sidumata eksogeense DNA sattumisest väliskeskkonnast läbi rakumembraani rakku, kus see raku enda geneetilise materjaliga liidetakse ja võõrgeeni ekspresseeritakse.
Vaata Mudelorganism ja Transformatsioon (geneetika)
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Vaata Mudelorganism ja Transkriptsioon (geneetika)
Transmissioonelektronmikroskoop
nm ''Mycobacterium tuberculosis'' Transmissioonielektronmikroskoop ehk läbivalgustav elektronmikroskoop ehk läbivkiirguse elektronmikroskoop (transmission electron microscope, TEM) on mikroskoop, mis võimaldab kujutise saada tänu uuritavat proovi läbivale elektronide voole.
Vaata Mudelorganism ja Transmissioonelektronmikroskoop
Transponeeruvad elemendid
Bakteriaalne liittransposoon, kus keskel on lisageene kodeeriv ala ja otstes IS-elemendid Transponeeruvad geneetilised elemendid on DNA järjestused, mis suudavad ühe raku piires genoomis ümber paigutuda ehk transponeeruda.
Vaata Mudelorganism ja Transponeeruvad elemendid
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Vaata Mudelorganism ja Tsüanobakterid
Tsütoskelett
rakkude tuumad sinise värviga Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasmas paiknev valkudest koosnev niitjate ja torujate struktuuride võrgustik, mille peamised ülesanded on rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine.
Vaata Mudelorganism ja Tsütoskelett
Tsirkadiaanrütm
Tsirkadiaanrütm on loomulik, sisemine protsess, mis reguleerib une-ärkvelolekutsüklit ja kordub umbes iga 24 tunni järel.
Vaata Mudelorganism ja Tsirkadiaanrütm
Tubakas (perekond)
Tubakas (Nicotiana) on maavitsaliste sugukonda kuuluv rohttaimede ja põõsaste perekond.
Vaata Mudelorganism ja Tubakas (perekond)
Uni
Uni on inimese põhivajadus Magav kobras Osmussaarel Uni on regulaarselt esinev muutus teadvuses, milles väheneb kontakt ümbritsevaga.
Vaata Mudelorganism ja Uni
Ussid
Harilik vihmauss (''Lumbricus terrestris'') on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik (usjas) kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja (päris)jäsemete puudumine.
Vaata Mudelorganism ja Ussid
Vaktsiin
Vaktsiin on bioloogiline preparaat, mille abil on võimalik omandada immuunsus kindlale haigusele.
Vaata Mudelorganism ja Vaktsiin
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Mudelorganism ja Valgud
Vananemine
Vananemine on kogum nähtusi, mis kaasnevad eakamaks (e vanemaks) saamisega.
Vaata Mudelorganism ja Vananemine
Varbuss
Liikuv varbuss Varbuss (ka sireuss; Caenorhabditis elegans; lühend C. elegans) on mullas elav nematood ehk ümaruss, kes on laialdaselt kasutusel mudelorganismina.
Vaata Mudelorganism ja Varbuss
Vääristubakas
Vääristubakas ehk virgiinia tubakas ehk türgi tubakas ehk tubakas (Nicotiana tabacum) on maavitsaliste sugukonna tubaka perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.
Vaata Mudelorganism ja Vääristubakas
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Vaata Mudelorganism ja Vähilaadsed
Vähiravi
Vähiravi on kasvaja (vähi) meditsiiniline ravimine, mille eesmärgiks on kasvajat leevendada või täielikult ravida.
Vaata Mudelorganism ja Vähiravi
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Vaata Mudelorganism ja Vähk (haigus)
Veetaimed
Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas.
Vaata Mudelorganism ja Veetaimed
Vesikirp
Poegiv vesikirp ''Daphnia magna'' liikumine aegluubis Vesikirp ehk kiivrik (Daphnia) on vesikirbuliste seltsi kuuluv väikeste vähiliste perekond.
Vaata Mudelorganism ja Vesikirp
Vibur
Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.
Vaata Mudelorganism ja Vibur
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Vaata Mudelorganism ja Viirused
Viljakeha
Viljakeha on seente paljunemistsüklis esinev, tihedast seeneniidistikust koosnev moodustisKalamees, K. & V. Liiv, 2005.
Vaata Mudelorganism ja Viljakeha
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Vaata Mudelorganism ja Zooplankton
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Mudelorganism ja 20. sajand
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Mudelorganism ja 2000
Tuntud ka kui Mudelorganismid.