Sisukord
53 suhted: Afektiivne neuroteadus, Aju, Akson, Alzheimeri tõbi, Anatoomia, Antikehad, Arengubioloogia, Arvutiprogramm, Arvutitehnika, Arvutuslik neuroteadus, Biokeemia, Bioloogia, Camillo Golgi, Charles Edward Spearman, Dementsus, Dendriit, Depressioon, Elektriimpulss, Elektrofüsioloogia, Füüsika, Füsioloogia, Füsioteraapia, Francis Galton, Geen, Gregor Mendel, Insult, Ioonikanal, Käitumine, Keeleteadus, Keemia, Lõikus (kirurgia), Matemaatika, Meditsiin, Mendeli seadused, Meningiit, Migreen, Molekulaarbioloogia, Mutatsioon, Närvisüsteem, Neuroanatoomia, Neurobioloogia, Neuroloogia, Neuron, Neurotransmitter, Nobeli auhind, Organell, Palsameerimine, Polarisatsioon, Santiago Ramón y Cajal, Sünaps, ... Laienda indeks (3 rohkem) »
- Närvisüsteem
- Neuroloogia
Afektiivne neuroteadus
Afektiivne neuroteadus on teadusharu, mis uurib emotsioonide neuraalseid mehhanisme.
Vaata Neuroteadus ja Afektiivne neuroteadus
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Vaata Neuroteadus ja Aju
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Vaata Neuroteadus ja Akson
Alzheimeri tõbi
Pildil on vasakul normaalse eaka inimese aju ja paremal Alzheimeri haige aju. Eristustunnused on välja toodud. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida 1906.
Vaata Neuroteadus ja Alzheimeri tõbi
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Vaata Neuroteadus ja Anatoomia
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Vaata Neuroteadus ja Antikehad
Arengubioloogia
Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.
Vaata Neuroteadus ja Arengubioloogia
Arvutiprogramm
Arvutiprogramm (tavaliselt lihtsalt "programm" või "tarkvararakendus") on arvutile arusaadavate käskude kogum.
Vaata Neuroteadus ja Arvutiprogramm
Arvutitehnika
Arvutikomponendid Arvutitehnika ehk tehniline informaatika (ka arvutustehnika; inglise keeles computer engineering) on informaatika haru, mis tegeleb arvutite ja arvutivõrkude riistvara konstruktsiooniga.
Vaata Neuroteadus ja Arvutitehnika
Arvutuslik neuroteadus
Arvutuslik neuroteadus, ka arvutuslik ajuteadus, on interdistsiplinaarne teadusvaldkond, mis uurib aju matemaatiliste mudelite abil ja üritab välja selgitada neid arvutuslikke põhimõtteid, mille põhjal aju töötab.
Vaata Neuroteadus ja Arvutuslik neuroteadus
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Vaata Neuroteadus ja Biokeemia
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Vaata Neuroteadus ja Bioloogia
Camillo Golgi
Camillo Golgi (7. juuli 1843 Corteno Golgi – 21. jaanuar 1926 Pavia) oli itaalia arst, patoloog, histoloog ja neuroteadlane.
Vaata Neuroteadus ja Camillo Golgi
Charles Edward Spearman
Charles Edward Spearman (10. september 1863 – 7. september 1945) oli inglise psühholoog.
Vaata Neuroteadus ja Charles Edward Spearman
Dementsus
Dementsus on sümptomite kompleks ehk sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng.
Vaata Neuroteadus ja Dementsus
Dendriit
Dendriit ehk oksisjätke on närvirakukeha jätke (üks või mitu), mis juhib impulsse rakukeha suunas.
Vaata Neuroteadus ja Dendriit
Depressioon
Depressioon on psüühikahäire, mille puhul on häiritud peaaju funktsioon kontrollida meeleolu.
Vaata Neuroteadus ja Depressioon
Elektriimpulss
Impulsikujude näiteidÜlal ‒ ühepolaarsed ristkülikimpulsid: ideaalne ja reaalne impulss.All ‒ kahepolaarne impulss ja võnkeimpulss (raadioimpulss) Elektrimpulss on elektripinge või -voolu lühiajaline kõrvalekalle läviväärtusest.
Vaata Neuroteadus ja Elektriimpulss
Elektrofüsioloogia
Elektrofüsioloogia on teadus, mis uurib rakkude ja kudede elektrilisi omadusi, mõõtes ja mõjutades pinget ja elektrivoolu nii üksiku raku skaalal kui ka tervetes elundites.
Vaata Neuroteadus ja Elektrofüsioloogia
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Neuroteadus ja Füüsika
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Vaata Neuroteadus ja Füsioloogia
Füsioteraapia
Füsioteraapia (inglise physical therapy või physiotherapy) on meditsiini haru, mis ravimiseks kasutab füüsikaliste tegurite (näiteks elektrivool, radioaktiivsus, ultraheli) mõju, kehalisi harjutusi ja massaaži.
Vaata Neuroteadus ja Füsioteraapia
Francis Galton
Sir Francis Galton (16. veebruar 1822 – 17. jaanuar 1911) oli inglise viktoriaanlik psühholoog, polühistor, antropoloog, eugeenik, maadeavastaja, geograaf, leiutaja, meteoroloog, geneetik, psühhometrist ja statistik.
Vaata Neuroteadus ja Francis Galton
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Vaata Neuroteadus ja Geen
Gregor Mendel
Gregor Mendel Gregor Johann Mendel (20. juuli 1822 Hynčice – 6. jaanuar 1884 Brno) oli Tšehhimaal elanud munk, keda sageli nimetatakse geneetika isaks.
Vaata Neuroteadus ja Gregor Mendel
Insult
Insult ehk ajurabandus ehk apopleksia (ladina keeles insultus) on inimestel ja paljudel teistel kesknärvisüsteemiga loomadel esineda võiv äge, lokaalsete neuroloogiliste võõrutusnähtudega ja/või üldsümptomitega kulgev aju kahjustust väljendav sündroom, mis kestab üle 24 tunni.
Vaata Neuroteadus ja Insult
Ioonikanal
Alametitsiini ioonikanal Ioonikanal ehk ioonkanal on transmembraanne valk, kus membraani läbivatest valgumolekulidest moodustub kanal ehk poor.
Vaata Neuroteadus ja Ioonikanal
Käitumine
Käitumismustrite mitmekesisus loomariigis Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
Vaata Neuroteadus ja Käitumine
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Vaata Neuroteadus ja Keeleteadus
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Neuroteadus ja Keemia
Lõikus (kirurgia)
Lõikus ehk operatsioon on kirurgiline toiming, mille käigus eemaldatakse haige kude või korvatakse õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju.
Vaata Neuroteadus ja Lõikus (kirurgia)
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Neuroteadus ja Matemaatika
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Vaata Neuroteadus ja Meditsiin
Mendeli seadused
Mendeli seadused ehk Mendeli reeglid ehk Mendeli pärandumisseadused ehk Mendeli pärilikkusseadused on organismide tunnuste pärandumise seadused geneetikas.
Vaata Neuroteadus ja Mendeli seadused
Meningiit
Meningiit on ajukelmepõletik, mida võivad tekitada viirused (sh HI-viirus, mumpsiviirus, tsütomegaloviirus, puukentsefaliit), bakterid (nt meningokokk, haemofilus influenzae), seened ja algloomad.
Vaata Neuroteadus ja Meningiit
Migreen
Migreen on haigus, millele on iseloomulikud ühe- või kahepoolse väga tugeva peavalu hood, millele sageli lisanduvad iiveldus, oksendamine ning valgus- ja müratundlikkus.
Vaata Neuroteadus ja Migreen
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Vaata Neuroteadus ja Molekulaarbioloogia
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Vaata Neuroteadus ja Mutatsioon
Närvisüsteem
access-date.
Vaata Neuroteadus ja Närvisüsteem
Neuroanatoomia
Neuroanatoomia on anatoomia haru, mis tegeleb närvisüsteemi ehituse uurimisega.
Vaata Neuroteadus ja Neuroanatoomia
Neurobioloogia
Neurobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb närvisüsteemi uurimisega.
Vaata Neuroteadus ja Neurobioloogia
Neuroloogia
Neuroloogia on teadus närvisüsteemihaigustest (piirdenärvisüsteem ja kesknärvisüsteem).
Vaata Neuroteadus ja Neuroloogia
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Vaata Neuroteadus ja Neuron
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Vaata Neuroteadus ja Neurotransmitter
Nobeli auhind
Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.
Vaata Neuroteadus ja Nobeli auhind
Organell
Organellide liikumine ''Tradescantia'''s Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.
Vaata Neuroteadus ja Organell
Palsameerimine
Palsameerimisvedelikud Palsameerimiseks nimetatakse muumia valmistamist surnukeha õliga (palsamiga) võides.
Vaata Neuroteadus ja Palsameerimine
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Vaata Neuroteadus ja Polarisatsioon
Santiago Ramón y Cajal
Santiago Ramón y Cajal (1. mai 1852 Petilla de Aragón – 17. oktoober 1934 Madrid) oli Hispaania patoloog, histoloog, neuroteadlane, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat.
Vaata Neuroteadus ja Santiago Ramón y Cajal
Sünaps
Sünaps on rakkudevaheline ühendus, kus toimub elektrilise või keemilise signaali ülekandumine neuronilt teisele neuronile või sihtrakule.
Vaata Neuroteadus ja Sünaps
Skisofreenia
Skisofreenia on psüühikahäire, mida iseloomustab ebatavaline sotsiaalne käitumine ja raskused reaalsuse mõistmisega.
Vaata Neuroteadus ja Skisofreenia
Teetanus
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on äge nakkushaigus, mida põhjustab pinnases elava bakteri Clostridium tetani poolt anaeroobsetes tingimustes produtseeritud eksotoksiin.
Vaata Neuroteadus ja Teetanus
Vana-Egiptus
Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.
Vaata Neuroteadus ja Vana-Egiptus
Vaata ka
Närvisüsteem
- Eemaldajanärv
- Esiku-teonärv
- Fototransduktsioon
- Haistmisnärv
- Halvatus
- Keele-neelunärv
- Keelealune närv
- Kolmiknärv
- Lisanärv
- Nägemisnärv
- Näonärv
- Närvisüsteem
- Neuroanatoomia
- Neuroteadus
- Plokinärv
- Silmaliigutajanärv
- Uitnärv
Neuroloogia
- Anaplastiline oligodendroglioom
- Autoskoopia
- Cerebrospinal Venous System
- Eemaldajanärv
- Esiku-teonärv
- Haistmisnärv
- Halvatus
- Hematoentsefaalne barjäär
- Keele-neelunärv
- Keelealune närv
- Kolmiknärv
- Lisanärv
- Nägemisnärv
- Näonärv
- Neuroloogia
- Neuroonkoloogia
- Neuroteadus
- Oimusagar
- Otsmikusagar
- Plokinärv
- Silmaliigutajanärv
Tuntud ka kui Neuroteadlane, Neuroteadused.