Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Paleosoikum

Index Paleosoikum

Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).

Sisukord

  1. 65 suhted: Aegkond, Baltika, Devon, Eostaimed, Eurüpteriidid, Fanerosoikum, Geokronoloogiline üksus, Geokronoloogiline skaala, Gondwana, Hõlmikpuu, Hiina, Hulkjalgsed, Hulkrakne organism, Iapetuse ookean, Kahepaiksed, Kambrium, Karbon, Karp, Karpvähilised, Käsijalgsed, Käsn, Kõhrkalad, Keerdlehikud, Kidad, Kivistis, Kold, Kollad, Konodondid, Korallid, Kronostratigraafiline üksus, Ladekond, Laurentia, Lülijalgsed, Limused, Maismaataimed, Mändvetiktaimed, Meduus, Meriliiliad, Mesosoikum, Neoproterosoikum, Okaspuutaimed, Ordoviitsium, Osi, Paljasseemnetaimed, Pangaea, Peajalgsed, Perm, Punavetikad, Putukad, Rohevetikad, ... Laienda indeks (15 rohkem) »

Aegkond

Aegkond on geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus, mille jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladekonna.

Vaata Paleosoikum ja Aegkond

Baltika

Baltika Grupp (ärinimega Baltika AS) on Eesti rõivakaubandusettevõte.

Vaata Paleosoikum ja Baltika

Devon

Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Vaata Paleosoikum ja Devon

Eostaimed

Sammaltaimed Eostaimed (Cryptogamae) on õite ja seemneteta taimede ja taimesarnaste organismide polüfüleetiline rühm, kuhu kuuluvad liigid paljunevad eoste abil.

Vaata Paleosoikum ja Eostaimed

Eurüpteriidid

Eurüpteriidid ehk meriskorpionilised ehk meriskorpionid on nüüdseks välja surnud selts lülijalgsete ehk antropoodide (Arthropoda) hõimkonnast lõugtundlaste (Chelicerata) alamhõimkonnast.

Vaata Paleosoikum ja Eurüpteriidid

Fanerosoikum

Fanerosoikum on kronostratigraafiline üksus (ladem) ja geokronoloogiline üksus (eoon).

Vaata Paleosoikum ja Fanerosoikum

Geokronoloogiline üksus

Geokronoloogiline üksus on ajavahemik geoloogilises ajas.

Vaata Paleosoikum ja Geokronoloogiline üksus

Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.

Vaata Paleosoikum ja Geokronoloogiline skaala

Gondwana

Lauraasia ja Gondwana Gondwana on hiidmanner, mis eksisteeris paleosoikumis ja mesosoikumis perioodil umbes 510 kuni 180 Ma tagasi.

Vaata Paleosoikum ja Gondwana

Hõlmikpuu

Hõlmikpuu ehk ginko (Ginkgo biloba L.) on hõlmikpuu perekonda kuuluv ainus tänapäeval elav liik.

Vaata Paleosoikum ja Hõlmikpuu

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Vaata Paleosoikum ja Hiina

Hulkjalgsed

Hulkjalgsed ehk müriapoodid (Myriapoda) on lülijalgsete alamhõimkond, kuhu kuuluvad teiste seas sada- ja tuhatjalgsed.

Vaata Paleosoikum ja Hulkjalgsed

Hulkrakne organism

Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud.

Vaata Paleosoikum ja Hulkrakne organism

Iapetuse ookean

Iapetuse ookean oli vanaaegkonnas ordoviitsiumi ja siluri ajastul eksisteerinud ookean.

Vaata Paleosoikum ja Iapetuse ookean

Kahepaiksed

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Vaata Paleosoikum ja Kahepaiksed

Kambrium

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Vaata Paleosoikum ja Kambrium

Karbon

Karboni ajastu lopsakas taimestik kunstniku silme läbi Karbon on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).

Vaata Paleosoikum ja Karbon

Karp

Karp on väike kast, millel on harilikult ka kaas.

Vaata Paleosoikum ja Karp

Karpvähilised

Karpvähilise liikumine mikroskoobi all Karpvähilised ehk karpvähid ehk ostrakoodid (Ostracoda) on vähkide klassi kuuluvad loomad.

Vaata Paleosoikum ja Karpvähilised

Käsijalgsed

Käsijalgsed ehk brahhiopoodid (Brachiopoda) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad bentilised selgrootud.

Vaata Paleosoikum ja Käsijalgsed

Käsn

Moodsad käsnad on küll enamasti sünteetilised, kuid sageli sisaldavad ka looduslikke, käsnloomadest pärit komponente Käsn on käsnloomade sarvtoesest või muust urbsest materjalist pesemis‑, pühkimis‑ või niisutusvahend.

Vaata Paleosoikum ja Käsn

Kõhrkalad

Kõhrkalad (varem ka põiksuused, kondrihtüsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Chondrichthyes) on vee-eluliste keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Vaata Paleosoikum ja Kõhrkalad

Keerdlehikud

Keerdlehikud Keerdlehikud (Filicopsida, Polypodiopsida, Pteridopsida) on sõnajalgtaimede klass.

Vaata Paleosoikum ja Keerdlehikud

Kidad

Kidad (Equisetopsida ehk Sphenopsida) on sõnajalgtaimede hõimkonda kuuluv taimede klass.

Vaata Paleosoikum ja Kidad

Kivistis

Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.

Vaata Paleosoikum ja Kivistis

Kold

Kold (Lycopodium) on taimede perekond kollaliste sugukonnast.

Vaata Paleosoikum ja Kold

Kollad

Kollad ehk pärisraikad (Lycopodiopsida) on soontaimede klass.

Vaata Paleosoikum ja Kollad

Konodondid

Konodondid (Conodonta, ka Conodontophora) on väljasurnud klass selgroogseid.

Vaata Paleosoikum ja Konodondid

Korallid

Korallid on mereorganismid, kes kuuluvad ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi.

Vaata Paleosoikum ja Korallid

Kronostratigraafiline üksus

Kronostratigraafiline üksus on stratigraafiline üksus, mis on tekkinud kindla ajavahemiku jooksul.

Vaata Paleosoikum ja Kronostratigraafiline üksus

Ladekond

Ladekond (inglise erathem) on lademist väiksem kronostratigraafiline üksus.

Vaata Paleosoikum ja Ladekond

Laurentia

Põhja-Ameerika kraaton ehk kunagine Laurentia on tähistatud kaardil pruuni värviga Laurentia on Põhja-Ameerika tuumaks olev vana kontinentaalse maakoorega stabiilne litosfääri plokk ehk kraaton.

Vaata Paleosoikum ja Laurentia

Lülijalgsed

Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.

Vaata Paleosoikum ja Lülijalgsed

Limused

Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.

Vaata Paleosoikum ja Limused

Maismaataimed

Maismaataimed ehk embrüofüüdid on rohelised taimed, millel on kudede diferentseerumine, mida madalamatel taimedel ei ole – vetikatel.

Vaata Paleosoikum ja Maismaataimed

Mändvetiktaimed

Mändvetiktaimed ehk mändvetikad (Charophyta) on rohevetikate hõimkond, mille hulka kuuluvad lähimad embrüofüütide sugulased.

Vaata Paleosoikum ja Mändvetiktaimed

Meduus

Meduusid Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond.

Vaata Paleosoikum ja Meduus

Meriliiliad

Meriliiliad ehk krinoidid (Crinoidea) on okasnahksete hõimkonda varsokasnahksete alamhõimkonda kuuluvate mereloomade klass.

Vaata Paleosoikum ja Meriliiliad

Mesosoikum

Mesosoikum ehk keskaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).

Vaata Paleosoikum ja Mesosoikum

Neoproterosoikum

Neoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).

Vaata Paleosoikum ja Neoproterosoikum

Okaspuutaimed

Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.

Vaata Paleosoikum ja Okaspuutaimed

Ordoviitsium

Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Vaata Paleosoikum ja Ordoviitsium

Osi

Osi (Equisetum) on ainus tänapäeval eksisteeriv perekond osjaliste sugukonnast.

Vaata Paleosoikum ja Osi

Paljasseemnetaimed

Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.

Vaata Paleosoikum ja Paljasseemnetaimed

Pangaea

Lihtsustatud animatsioon Pangaea jagunemisest tänapäeva mandriteks Pangaea oli ligikaudu 300–200 miljonit aastat tagasi eksisteerinud hiidmanner, mis sisaldas kõiki tänapäeva mandreid.

Vaata Paleosoikum ja Pangaea

Peajalgsed

Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.

Vaata Paleosoikum ja Peajalgsed

Perm

Tüüpiline Permi arhitektuurinäidis 20. sajandi algusest. Klimenko tänav 14a Perm (vene keeles Пермь) on linn Venemaal, Uuralite eelmäestikus, Kama jõe ääres, Permi krai keskus.

Vaata Paleosoikum ja Perm

Punavetikad

Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.

Vaata Paleosoikum ja Punavetikad

Putukad

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Vaata Paleosoikum ja Putukad

Rohevetikad

Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.

Vaata Paleosoikum ja Rohevetikad

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Vaata Paleosoikum ja Roomajad

Sammalloomad

Sammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad.

Vaata Paleosoikum ja Sammalloomad

Sõnajalg

Sõnajalg (Dryopteris) taimede perekond sõnajalaliste sugukonnast.

Vaata Paleosoikum ja Sõnajalg

Sõnajalgtaimed

Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki.

Vaata Paleosoikum ja Sõnajalgtaimed

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Vaata Paleosoikum ja Selgroogsed

Selgrootud

Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.

Vaata Paleosoikum ja Selgrootud

Silur

Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Vaata Paleosoikum ja Silur

Skelett

Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.

Vaata Paleosoikum ja Skelett

Soontaimed

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Vaata Paleosoikum ja Soontaimed

Tabulaadid

Tabulaadid ehk põhik-korallid ehk kärgkorallid (Tabulata) on ainuõõssete hõimkonda õisloomade klassi kuuluv koloonialiste korallide alamklass (vahel selts), mis asustas vanaaegkonna madalmeresid.

Vaata Paleosoikum ja Tabulaadid

Teod

Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.

Vaata Paleosoikum ja Teod

Tethyse ookean

Tethyse ookean oli Mesosoikumis ja Kainosoikumis ookean Gondwana ja Lauraasia hiidmandri vahel enne Atlandi ookeani avanemist.

Vaata Paleosoikum ja Tethyse ookean

Triias

Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).

Vaata Paleosoikum ja Triias

Trilobiidid

Kambriumi trilobiit ''Elrathia kingi'' USAst Trilobiidid (Trilobita) on lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass.

Vaata Paleosoikum ja Trilobiidid

Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

Vaata Paleosoikum ja Vetikad

Tuntud ka kui Vanaaegkond.

, Roomajad, Sammalloomad, Sõnajalg, Sõnajalgtaimed, Selgroogsed, Selgrootud, Silur, Skelett, Soontaimed, Tabulaadid, Teod, Tethyse ookean, Triias, Trilobiidid, Vetikad.