Kiiremini kui brauser!
12 suhted: Aafrika, Afroaasia keeled, Altai keeled, Draviidi keeled, Eskimo-aleuudi keeled, Euraasia, Indoeuroopa keeled, Kartveli keeled, Keelkond, Uurali keeled, 1903, 1960. aastad.
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Nostraatilised keeled ja Aafrika · Näe rohkem »
Afroaasia keeled
Afroaasia keelte levik Afroaasia keeled (varasemad nimetused semi-hami keeled ja semiidi-hamiidi keeled) on keelkond, mille keeli kõneldakse peamiselt Aasia edelaosas ja Aafrika põhjaosas.
Uus!!: Nostraatilised keeled ja Afroaasia keeled · Näe rohkem »
Altai keeled
Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandžu keeled.
Uus!!: Nostraatilised keeled ja Altai keeled · Näe rohkem »
Draviidi keeled
Draviidi keeled on keelkond, millesse kuuluvaid keeli kõneldakse peamiselt Lõuna-Indias, vähem Ida- ja Kesk-Indias, samuti Sri Lankal ning vähesel määral Edela-Pakistanis, Lõuna-Afganistanis, Nepalis, Bangladeshis ja Bhutanis, Malaisias, Indoneesias ja Singapuris.
Uus!!: Nostraatilised keeled ja Draviidi keeled · Näe rohkem »
Eskimo-aleuudi keeled
Eskimo-aleuudi keelte levila enne kontakti eurooplastega Eskimo-aleuudi keeled on vähemalt 10 keelest koosnev keelkond, kuhu arvatakse aleuudi ja eskimo keeled.
Uus!!: Nostraatilised keeled ja Eskimo-aleuudi keeled · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Nostraatilised keeled ja Euraasia · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Nostraatilised keeled ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Kartveli keeled
Kartveli keeled ehk Lõuna-Kaukaasia keeled on Kaukaasia keelte haru, mida kõneldakse Kaukaasias.
Uus!!: Nostraatilised keeled ja Kartveli keeled · Näe rohkem »
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Uus!!: Nostraatilised keeled ja Keelkond · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Nostraatilised keeled ja Uurali keeled · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: Nostraatilised keeled ja 1903 · Näe rohkem »
1960. aastad
1960.
