Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Nunatsiavummiutut

Index Nunatsiavummiutut

Nunatsiavuti keel (enda nimi Inuttut, Inuttitut, Nunatsiavummiutut, Labradorimiutut) on Kanada Newfoundland ja Labradoris (Nunatsiavutis) räägitav Ida-Kanada inuiti keel.

Sisukord

  1. 32 suhted: A, E, Eskimo-aleuudi keeled, F, G, H, Hunt, I, Inuiti keeled, Inuktituti keel, J, K, Kanada, L, Laisaba-änn, Lumehani, M, Mõõkvaal, Muskusveis, N, Newfoundland ja Labrador, O, P, Põhjapõder, Polaarrebane, R, S, T, U, V, Väikeluik, W.

  2. Inuiti keeled

A

A (a) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike esimene täht.

Vaata Nunatsiavummiutut ja A

E

100px E (e) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.

Vaata Nunatsiavummiutut ja E

Eskimo-aleuudi keeled

Eskimo-aleuudi keelte levila enne kontakti eurooplastega Eskimo-aleuudi keeled on vähemalt 10 keelest koosnev keelkond, kuhu arvatakse aleuudi ja eskimo keeled.

Vaata Nunatsiavummiutut ja Eskimo-aleuudi keeled

F

F (f) on ladina tähestiku täht.

Vaata Nunatsiavummiutut ja F

G

pisi G (g) on ladina tähestiku 7.

Vaata Nunatsiavummiutut ja G

H

thumb H (h) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.

Vaata Nunatsiavummiutut ja H

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Vaata Nunatsiavummiutut ja Hunt

I

I (väiketähena i) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata Nunatsiavummiutut ja I

Inuiti keeled

Inuiti keeled ehk idaeskimo keeled on eskimo-aleuudi keelkonna eskimo haru keelerühm, kuhu kuulub grööni keel, inuktituti keel ja injupiaki keel.

Vaata Nunatsiavummiutut ja Inuiti keeled

Inuktituti keel

Inuktitut või Ida-Kanada inuiti keel (ᐃᓄᒃᑎᑐᑦ, murdeti ka Inuktitut, Inuttitut, Inuktitun, Inuinnaqtun, Inuttut) on Kanadas räägitav inuiti keel.

Vaata Nunatsiavummiutut ja Inuktituti keel

J

J (väiketähena j, eesti keeles tähenimetus jott) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata Nunatsiavummiutut ja J

K

K (väiketähena k) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata Nunatsiavummiutut ja K

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Vaata Nunatsiavummiutut ja Kanada

L

L (väiketähena l) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata Nunatsiavummiutut ja L

Laisaba-änn

Laisaba-änn Laisaba-änn (Stercorarius pomarinus) on änlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Vaata Nunatsiavummiutut ja Laisaba-änn

Lumehani

Tavaline valge lumehani Lumehane sinakashall vorm Lumehani (Chen caerulescens; Anser caerulescens) on partlaste sugukonda hane perekonda kuuluv linnuliik.

Vaata Nunatsiavummiutut ja Lumehani

M

M (m) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht, ladina tähestiku 13.

Vaata Nunatsiavummiutut ja M

Mõõkvaal

Mõõkvaal (Orcinus orca), keda varem kutsuti ka mõõkdelfiiniksAndrei Miljutin.

Vaata Nunatsiavummiutut ja Mõõkvaal

Muskusveis

Muskusveis (Ovibos moschatus) on Arktikas elav kitslaste alamsugukonda kuuluv veislane.

Vaata Nunatsiavummiutut ja Muskusveis

N

N (väiketähena n) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata Nunatsiavummiutut ja N

Newfoundland ja Labrador

Newfoundlandi ja Labradori provints on 1.

Vaata Nunatsiavummiutut ja Newfoundland ja Labrador

O

O-täht seriifideta ja seriifidega fondis O (o) on eesti tähestiku 15.

Vaata Nunatsiavummiutut ja O

P

pisi P (p) on ladina kirja täht.

Vaata Nunatsiavummiutut ja P

Põhjapõder

Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.

Vaata Nunatsiavummiutut ja Põhjapõder

Polaarrebane

Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.

Vaata Nunatsiavummiutut ja Polaarrebane

R

R (r) on ladina tähestiku täht.

Vaata Nunatsiavummiutut ja R

S

S (väiketähena s) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata Nunatsiavummiutut ja S

T

T (t) on ladina kirja täht, eesti tähestiku 21.

Vaata Nunatsiavummiutut ja T

U

U (väiketähena u) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata Nunatsiavummiutut ja U

V

V (väiketähena v) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata Nunatsiavummiutut ja V

Väikeluik

Väikeluik (Cygnus columbianus) on partlaste sugukonda kuuluv veelind.

Vaata Nunatsiavummiutut ja Väikeluik

W

W (väiketähena w) ehk kaksis-v on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata Nunatsiavummiutut ja W

Vaata ka

Inuiti keeled