Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Adramaa, Freymann (Nursi), Gustav II Adolf, Hõberubla, Heinrich von Hagemeister, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Karjamõis, Kristiina, Läti, Läti keel, Löwis of Menar, Lõuna-Ruhja kihelkond, Liivimaa, Naukšēni vald, Nurmi, Pantene mõis, Rüütlimõis, Rootsi kuningas, Saksa keel, Stefan Batory, Valmiera piirkond, Volmari kreis, Zygmunt III Waza.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Nurmi mõis ja Adramaa · Näe rohkem »
Freymann (Nursi)
Freymann (saksa keeles Freymann a. d. H. Nursie, ′Freymann Nursi kojast′, eristamaks Joosu mõisa Freymanni suguvõsast) oli aadlisuguvõsa.
Uus!!: Nurmi mõis ja Freymann (Nursi) · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Nurmi mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Hõberubla
1732. aasta hõberubla Hõberubla (vene серебряный рубль) oli Venemaa keisririigi münt ja rahaühik.
Uus!!: Nurmi mõis ja Hõberubla · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Nurmi mõis ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Nurmi mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Nurmi mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Nurmi mõis ja Kristiina · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Nurmi mõis ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Nurmi mõis ja Läti keel · Näe rohkem »
Löwis of Menar
Löwis of Menar, ka Löwis, Lowis, Loewis, Lays, Lyss ja Leiss on šoti päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.
Uus!!: Nurmi mõis ja Löwis of Menar · Näe rohkem »
Lõuna-Ruhja kihelkond
Lõuna-Ruhja kihelkond ehk Dienvidrūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Süd-Rujen, läti keeles Dienvidrūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Uus!!: Nurmi mõis ja Lõuna-Ruhja kihelkond · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Nurmi mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Naukšēni vald
Piksāri kirik Naukšēni vald (ka Nausküla vald, läti keeles Naukšēnu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Nurmi mõis ja Naukšēni vald · Näe rohkem »
Nurmi
Nurmi on küla (mazciems) Lätis Valmiera piirkonnas Naukšēni vallas.
Uus!!: Nurmi mõis ja Nurmi · Näe rohkem »
Pantene mõis
Pantene mõis (saksa keeles Panten, varem Schellenhof, läti keeles Pantenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas.
Uus!!: Nurmi mõis ja Pantene mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Nurmi mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Nurmi mõis ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Nurmi mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Nurmi mõis ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Valmiera piirkond
Valmiera piirkond on 1.
Uus!!: Nurmi mõis ja Valmiera piirkond · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Nurmi mõis ja Volmari kreis · Näe rohkem »
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Uus!!: Nurmi mõis ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »
