Sisukord
10 suhted: Ants Viires, Eesti rahvakultuuri leksikon, Jõulud, Jõulusandid, Kihnu, Krampus, Näärid, Rahvakultuur, Rootsi, Sokk (loom).
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Vaata Näärisokk ja Ants Viires
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Vaata Näärisokk ja Eesti rahvakultuuri leksikon
Jõulud
Jõulukuusk Maailma esimene kaubanduslik jõulukaart (1843, autor John Callcott Horsley) Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27.
Vaata Näärisokk ja Jõulud
Jõulusandid
Jõulusandid olid Eesti rahvakultuuris jõuluaja tähtpäevadel peresid külastanud käijad (enamasti noormehed), kes soovisid pererahvale õnne ja edu.
Vaata Näärisokk ja Jõulusandid
Kihnu
Kihnu (kihnu keeles Kihnumua) on saar Liivi lahes.
Vaata Näärisokk ja Kihnu
Krampus
püha Nikolaus külastavad Viini kodu. Illustratsioon 1896. aasta ajalehest Jõulukaart Krampusega (1900. aasta paiku) Krampus on Kesk-Euroopa folklooris sarvedega antropomorfne kuju, keda kirjeldatakse kui "poolenisti kitse, poolenisti deemonit"Basu, Tanya (19. detsember 2013) National Geographic Magazine, kes jõulude ajal karistab halvasti käitunud lapsi.
Vaata Näärisokk ja Krampus
Näärid
Näärid on Eestis aastavahetuse aeg, mida tähistatakse vähemalt keskajast.
Vaata Näärisokk ja Näärid
Rahvakultuur
TRÜ RKA tantsijad 1970. aastal Rahvakultuur on ühele rahvale omane (traditsiooniline) kultuur.
Vaata Näärisokk ja Rahvakultuur
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Näärisokk ja Rootsi
Sokk (loom)
Sokk (rahvapäraselt sikk) on mitmete sõraliste (kaljukitse, metskitse, mägikitse, hirvede) isasloom.
Vaata Näärisokk ja Sokk (loom)
Tuntud ka kui Jõulupukk, Jõulusokk, Jõulutönk, Nääripukk.