Sisukord
22 suhted: Abja mõis, Bernhard Caspar Otto von Stackelberg, Bernhard Heinrich von Stryk, Heinaste mõis, Imavere mõis, Joachim Heinrich von Oettingen, Juliuse kalender, Karl Adam Eduard von Stackelberg, Kärsu mõis, Paju mõis, Roobe mõis, Taagepera mõis, Tammiku mõis (Jõhvi), Vabahärra, Vesneri mõis, Voltveti mõis, 1. juuni, 1830, 1866, 1897, 1902, 27. jaanuar.
Abja mõis
Abja mõisa peahoone Abja mõis (saksa keeles Abia) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata Oskar von Stryk ja Abja mõis
Bernhard Caspar Otto von Stackelberg
Parun Bernhard Caspar Otto von Stackelberg (28. veebruar (vkj 16. veebruar) 1841 Pärnu – 8. august (vkj 27. juuli) 1898 Hermani mõis) oli Liivimaa mõisnik.
Vaata Oskar von Stryk ja Bernhard Caspar Otto von Stackelberg
Bernhard Heinrich von Stryk
Bernhard Heinrich von Stryk (21. jaanuar (vkj 10. jaanuar) 1746 Pala mõis – 5. mail (vkj 23. aprill) 1829) oli Liivimaa mõisnik ja Venemaa keisririigi sõjaväelane.
Vaata Oskar von Stryk ja Bernhard Heinrich von Stryk
Heinaste mõis
Heinaste mõis ehk Ainaži mõis (saksa keeles Haynasch, läti keeles Ainažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Salatsi kihelkonnas.
Vaata Oskar von Stryk ja Heinaste mõis
Imavere mõis
Imavere mõis (saksa keeles Immafer) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Oskar von Stryk ja Imavere mõis
Joachim Heinrich von Oettingen
Joachim Heinrich von Oettingen (1726–1786) oli Eestimaa mõisnik.
Vaata Oskar von Stryk ja Joachim Heinrich von Oettingen
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Vaata Oskar von Stryk ja Juliuse kalender
Karl Adam Eduard von Stackelberg
Karl Adam Eduard von Stackelberg (ka Charles Adam Eduard; 9. aprill 1863 – 16. aprill 1928) oli Stackelbergide aadlisuguvõsast pärit baltisaksa parun, kes oli ka viimane Abja mõisnik.
Vaata Oskar von Stryk ja Karl Adam Eduard von Stackelberg
Kärsu mõis
Kärsu mõisa peahoone (september 2014) Kärsu mõis (saksa keeles Kersel) oli Voltveti mõisa kõrvalmõis Saarde kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 14.11.2015).
Vaata Oskar von Stryk ja Kärsu mõis
Paju mõis
Paju mõisa peahoone Paju mõisa park Paju mõis, ka Liellugaži mõis (saksa keeles Luhde-Großhof, läti keeles Liellugažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas.
Vaata Oskar von Stryk ja Paju mõis
Roobe mõis
Roobe mõis (saksa keeles Ropenhof) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Tõrva vallashttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Oskar von Stryk ja Roobe mõis
Taagepera mõis
Taagepera mõisa peahoone Taagepera mõisa peahoone Taagepera mõis (saksa keeles Wagenküll – vana eestikeelse kohanime Vaoküla järgi) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Oskar von Stryk ja Taagepera mõis
Tammiku mõis (Jõhvi)
Tammiku mõis (saksa keeles Eichenhain) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Vaata Oskar von Stryk ja Tammiku mõis (Jõhvi)
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Vaata Oskar von Stryk ja Vabahärra
Vesneri mõis
Vesneri mõis (saksa keeles Wesslershof) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata Oskar von Stryk ja Vesneri mõis
Voltveti mõis
Voltveti mõisa peahoone Von Stryckkide armastatud disainielement – kuldne lõvi Voltveti mõis ehk Tihemetsa mõis (saksa keeles Tignitz) oli rüütlimõis Pärnumaal Saarde kihelkonnas.
Vaata Oskar von Stryk ja Voltveti mõis
1. juuni
1.
Vaata Oskar von Stryk ja 1. juuni
1830
1830.
Vaata Oskar von Stryk ja 1830
1866
1866.
Vaata Oskar von Stryk ja 1866
1897
1897.
Vaata Oskar von Stryk ja 1897
1902
1902.
Vaata Oskar von Stryk ja 1902
27. jaanuar
27.
Vaata Oskar von Stryk ja 27. jaanuar
Tuntud ka kui Alexander Oskar von Stryk.