Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Pelsi tsässon

Index Pelsi tsässon

Pelsi tsässon on tsässon Setumaal, Pelsi külas Setomaa vallas.

18 suhted: Anna, Annepäev, Arne Maasik, Eesti, Ikoon, Initsiaalid, Jaanus Plaat, Juliuse kalender, Kalasabatapp, Ornament, Pelsi, Setomaa, Setomaa vald, Tsässon, Tsement, Võru maakond, Viilkatus, 7. august.

Anna

kopti fresko katkend (8. sajand) Leonardo da Vinci. Maarja ja Jeesus koos Annaga (16. sajandi algus) Anna oli Jeesuse ema Maarja ema.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Anna · Näe rohkem »

Annepäev

Annepäev (rahvapäraselt ka: lambapüha) on 7. augustil (Juliuse ehk vana kalendri järgi 25. juulil) ja kirikukalendris on see päev neitsi Maarja ema, püha Anna mälestuspäev.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Annepäev · Näe rohkem »

Arne Maasik

Arne Maasik (sündinud 28. aprillil 1971 Tallinnas) on eesti arhitekt ja fotograaf.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Arne Maasik · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Eesti · Näe rohkem »

Ikoon

Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Ikoon · Näe rohkem »

Initsiaalid

Initsiaalideks nimetatakse isiku nime esitähtedest moodustatud lühendit.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Initsiaalid · Näe rohkem »

Jaanus Plaat

Jaanus Plaat (sündinud 16. augustil 1967 Rakveres) on eesti etnoloog ja usundiajaloolane.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Jaanus Plaat · Näe rohkem »

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Uus!!: Pelsi tsässon ja Juliuse kalender · Näe rohkem »

Kalasabatapp

Kalasabatapp on puitseotis (tapp), mis koosneb trapetsikujulisest tapikeelest ja keelepesast.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Kalasabatapp · Näe rohkem »

Ornament

Lilly Walther. Ornamendid. 1889. Tartu Kunstimuuseum Ornament (ka muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel (arhitektuursel ornamendil pole reeglina kandvat funktsiooni), tarbeesemetel ja mujal.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Ornament · Näe rohkem »

Pelsi

Pelsi (ka: Kurpitshevo) on küla Võrumaal Setomaa vallas.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Pelsi · Näe rohkem »

Setomaa

Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Setomaa · Näe rohkem »

Setomaa vald

Setomaa vald on omavalitsusüksus Eestis Võru maakonnas.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Setomaa vald · Näe rohkem »

Tsässon

Meremäe vallas Tsässon on õigeusu külakabel Setumaal.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Tsässon · Näe rohkem »

Tsement

Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Tsement · Näe rohkem »

Võru maakond

Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Võru maakond · Näe rohkem »

Viilkatus

Viilkatus Viilkatus (harva on kasutatud saksamõjulist terminit "sadulkatus" (saksa keeles Satteldach)) on katusetüüp, millel on kaks kallet ja vertikaalsed otsaseinad.

Uus!!: Pelsi tsässon ja Viilkatus · Näe rohkem »

7. august

7.

Uus!!: Pelsi tsässon ja 7. august · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »