Kiiremini kui brauser!
37 suhted: Anna Haava, Armeenia, Artur Vallner, Eestlased, Galiitsia, J. Marchlewski nimeline Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikool, Jaan Anvelt, Jaan Sihver, Jamburgi maakond, Jossif Stalin, Juudid, Karjala, Lätlased, Leedulased, Luuga maakond, Mihkel Koolmeister, Mordva, Moskva, Muslim, Nõukogude Liit, Nõukogude Venemaa, NLKP Leningradi oblastikomitee, Põhja Oblasti Kommuunide Liit, Peterburi kubermang, Peterhofi maakond, Poolakad, Rahvuslus, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Soomlased, Ukraina, Vabadussõda, Valgevenelased, Vassili saar, Vähemusrahvus, Viktor Kingissepp, VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee, 1918.
Anna Haava
Anna Haava Anna Haava (sünnilt Anna Rosalie Haavakivi (Hawwakiwwi) 15. (3.) oktoober 1864 Pala vald, Kodavere kihelkond, Tartumaa Haavakivi talu – 13. märts 1957 Tartu) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Anna Haava · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Armeenia · Näe rohkem »
Artur Vallner
Artur Vallner (vene keeles Вальнер, Артур Гансович; 18. oktoober 1887 Tallinn – 4. november 1937 Karjala ANSV, Vene NFSV, NSV Liit) oli Eesti (Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu esimees) ja nõukogude poliitik.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Artur Vallner · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Eestlased · Näe rohkem »
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Galiitsia · Näe rohkem »
J. Marchlewski nimeline Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikool
J.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja J. Marchlewski nimeline Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikool · Näe rohkem »
Jaan Anvelt
Jaan Anvelt (vene keeles Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa, Võisiku vald, Oorgu – 11. detsember 1937 Moskva) oli jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees).
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Jaan Anvelt · Näe rohkem »
Jaan Sihver
Jaan Sihver (30. aprill 1879 Vana-Tänassilma vald, Viljandimaa – 28. november 1918 Narva lähedal) oli eesti poliitik (kommunist), Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige ja Punaarmee sõjaväelane.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Jaan Sihver · Näe rohkem »
Jamburgi maakond
Jamburgi maakond (vene keeles Ямбургский уезд; algselt Jami maakond, 1922. aastast Kingissepa maakond) oli haldusterritoorium Venemaa loodeosas, Venemaa keisririigi ja Vene SFNV Peterburi kubermangus aastatel 1727–1927.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Jamburgi maakond · Näe rohkem »
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Jossif Stalin · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Juudid · Näe rohkem »
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Karjala · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Lätlased · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Leedulased · Näe rohkem »
Luuga maakond
Luuga maakond (vene Лужский уезд või Лугский уезд) oli Venemaa keisririigi, Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu haldusüksus (maakond) Peterburi kubermangus.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Luuga maakond · Näe rohkem »
Mihkel Koolmeister
Mihkel Koolmeister (vene keeles Михкель Карлович Коольмейстер; 1. november 1893 Hiiumaa – 3. september 1919 Irboska raudteejaama lähedal) oli Eesti ametiühingutegelane.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Mihkel Koolmeister · Näe rohkem »
Mordva
Mordva Vabariik on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Volga föderaalringkonnas.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Mordva · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Moskva · Näe rohkem »
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Muslim · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Nõukogude Venemaa · Näe rohkem »
NLKP Leningradi oblastikomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Leningradi oblastikomitee (vene Ленинградский областной комитет ВКП(б) – КПСС) oli NLKP piirkondlik asutus ning koondas Leningradi linna ja oblasti parteiorganisatsioone.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja NLKP Leningradi oblastikomitee · Näe rohkem »
Põhja Oblasti Kommuunide Liit
Põhja Oblasti Kommuunide Liit (vene keeles Союз коммун Северной области) oli aprillist 1918 kuni veebruarini 1919 Põhja- ja Loode-Venemaa piirkondi ühendav sotsialistliku riigikorraldustega piirkondlik omavalitsuste liit.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Põhja Oblasti Kommuunide Liit · Näe rohkem »
Peterburi kubermang
Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Peterburi kubermang · Näe rohkem »
Peterhofi maakond
Peterhofi maakond (vene Петергофский уезд; enne 1849 Oranienbaumi maakond (vene Ораниенбаумский уезд)) oli Venemaa keisririigi, Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu haldusüksus (maakond) Peterburi kubermangus.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Peterhofi maakond · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Poolakad · Näe rohkem »
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Rahvuslus · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Soomlased · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Ukraina · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Valgevenelased · Näe rohkem »
Vassili saar
Asukoha skeem Vassili saar (vene keeles Васильевский остров, soome keeles Hirvisaari) on saar Neeva suudmes Peterburis (omaette linnaosa), piirneb Läänemere ning Suure ja Väikese Neevaga.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Vassili saar · Näe rohkem »
Vähemusrahvus
Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Vähemusrahvus · Näe rohkem »
Viktor Kingissepp
Viktor Kingissepp (12. / ukj 24. märts 1888 Kaarma-Suure vald Kaarma kihelkond Saaremaa Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik – 3. mai 1922 Tallinn) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja Viktor Kingissepp · Näe rohkem »
VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee
VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee (Центральный комитет эстонскихсекций РКП(б)) oli 1918.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat ja 1918 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Põhja Oblasti Kommuunide Liidu Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat.
