Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Piipkann

Index Piipkann

Piipkann (Saaremaal ka killakann, Põhja-Eestis piirekann, Kesk-Eestis langukann, Lõuna-Eestis tiipkannEesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 142) on suur ülalt ahenev puukann, mida kasutati keldrist või aidast, kus asusid vaadid, õlle tuppa toomiseks ning joogikannudesse ümbervalamiseksEesti rahvakultuuri leksikon (3.

Sisukord

  1. 16 suhted: Ait, Ankur (anum), Ants Viires, Arvi Ränk, Õllekann, Eesti etnograafia sõnaraamat, Eesti rahvakultuuri leksikon, Kali, Kann, Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti, Murre, Põhja-Eesti, Saaremaa, Vaat, 19. sajand.

Ait

Buldersi talu ait Ruhnus. Foto tehtud augustis 2011. Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone.

Vaata Piipkann ja Ait

Ankur (anum)

Ankur on Eesti talurahvakultuuris kasutusel olnud väike vaati meenutav kinnine nõu, kus hoiti õlut.

Vaata Piipkann ja Ankur (anum)

Ants Viires

Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.

Vaata Piipkann ja Ants Viires

Arvi Ränk

Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.

Vaata Piipkann ja Arvi Ränk

Õllekann

Vanaaegne saksa õllekann Õllekann (lühemalt ka kann), ka õllekapp on algselt puidust jooginõu, millega on joodud õlut.

Vaata Piipkann ja Õllekann

Eesti etnograafia sõnaraamat

"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.

Vaata Piipkann ja Eesti etnograafia sõnaraamat

Eesti rahvakultuuri leksikon

"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.

Vaata Piipkann ja Eesti rahvakultuuri leksikon

Kali

Klaas kalja Kali (Saaremaal kaljataar) on linnaste, jahu või leiva leotisest, samuti mahlast või muust ainest pärmi toimel kääritatud jook, mis on levinud Baltimaade, Vene, Ukraina, Poola ja Serbia köögis, mitmetes Kaukaasia ja Kesk-Aasia maades ning Vene köögi mõjul ka Hiina põhjapiirkondades nagu Xinjiang ja Harbin.

Vaata Piipkann ja Kali

Kann

thumb Kann on sanga ja tilaga anum vedelike hoidmiseks.

Vaata Piipkann ja Kann

Kesk-Eesti

Kesk-Eesti on Eesti keskosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kesk-Eesti lavamaa.

Vaata Piipkann ja Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.

Vaata Piipkann ja Lõuna-Eesti

Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.

Vaata Piipkann ja Murre

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Vaata Piipkann ja Põhja-Eesti

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Vaata Piipkann ja Saaremaa

Vaat

Tammepuust vaadid veinikeldris Vaat on suur, tugev kumerate külgede ja kahe põhjaga laudnõu vedelike hoidmiseks.

Vaata Piipkann ja Vaat

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.

Vaata Piipkann ja 19. sajand

Tuntud ka kui Killakann, Langukann, Piirekann, Tiipkann.