Kiiremini kui brauser!
12 suhted: Aafrika, Austraalia, Hawaii saared, Hongkong, Laguun, Liiv, Loomad, Merisiilikud, Okasnahksed, Pärsia laht, Rannik, Veeris.
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Pikaokkaline diadeemsiilik ja Aafrika · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Pikaokkaline diadeemsiilik ja Austraalia · Näe rohkem »
Hawaii saared
Hawaii saarte asend Vaikses ookeanis Hawaii saared Krabi O'ahu saare rannal Hawaii saared (eesti keeles ka Havai, varem Havai saarestik, Havaii; inglise Hawaiian Islands; havai Hawai‘i või ka Kō Hawai‘i Pae ‘Āina) on saarestik Polüneesias.
Uus!!: Pikaokkaline diadeemsiilik ja Hawaii saared · Näe rohkem »
Hongkong
Hongkong Hongkong (hiina keeles 香港; pinyin'is xiānggǎng; kantoni keeles heung gong 'lõhnav sadam'; ametlikult Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond) on linn ja Hiina erihalduspiirkond Lõuna-Hiina mere ääres.
Uus!!: Pikaokkaline diadeemsiilik ja Hongkong · Näe rohkem »
Laguun
Newcastle'i suurlinnapiirkonnas Uus-Lõuna-Walesis Laguun (ladina lacus – 'järv') on rannikul paiknev, enamasti piklik ja tavaliselt madal soolase või riimveega looduslik veekogu, mis on põhiveekogust (tavaliselt merest) eraldatud täielikult või osaliselt maasääre või barriga.
Uus!!: Pikaokkaline diadeemsiilik ja Laguun · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Pikaokkaline diadeemsiilik ja Liiv · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Pikaokkaline diadeemsiilik ja Loomad · Näe rohkem »
Merisiilikud
Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes moodustavad klassi okasnahksete hõimkonna vallasokasnahksete alamhõimkonnas.
Uus!!: Pikaokkaline diadeemsiilik ja Merisiilikud · Näe rohkem »
Okasnahksed
Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond.
Uus!!: Pikaokkaline diadeemsiilik ja Okasnahksed · Näe rohkem »
Pärsia laht
Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.
Uus!!: Pikaokkaline diadeemsiilik ja Pärsia laht · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Pikaokkaline diadeemsiilik ja Rannik · Näe rohkem »
Veeris
Valdavalt lubjakivist kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Vulkaanilistest kivimitest moodustunud veerised Thíra saare rannas Kreekas Veeris on ümar kivi läbimõõduga 64...512 mm.
Uus!!: Pikaokkaline diadeemsiilik ja Veeris · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Diadema setosa, Diadema setosum, Pikkaokkaline diadeemsiilik.
