Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Polümeerelektrolüüt-kütuseelement

Index Polümeerelektrolüüt-kütuseelement

Polümeerelektrolüüt-kütuseelement (PEKE) ehk prootonivahetusmembraaniga kütuseelement on vooluallikas, mis muundab vesiniku ja hapniku vahelise reaktsiooni käigus eralduva keemilise energia elektrienergiaks.

Sisukord

  1. 26 suhted: Anood, Elektrienergia, Elektron, Emissioon, Homogeenne süsteem, Isolaator, Karboksürühm, Katalüüs, Katalüsaator, Katood, Kütuseelement, Keemiline energia, Nafion, Pihussüsteem, Pinge (elekter), Plaatina, Polümerisatsioon, Polütetrafluoroetüleen, Prooton, Radikaal, Redoksreaktsioon, Soojus, Tahkeoksiidne kütuseelement, Võimsus, Vesinikeksponent, Vesinikperoksiid.

Anood

Tsinkanoodi elektronide liikummise ja elektrivoolu suuna illustratsioon Anood (kreeka k anodos tee ülespoole) on elektriseadme elektrood, millele liiguvad katoodilt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Anood

Elektrienergia

Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Elektrienergia

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Elektron

Emissioon

Emissioon on mitmetähenduslik sõna.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Emissioon

Homogeenne süsteem

Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Homogeenne süsteem

Isolaator

Keskpinge- (6–35 kV) õhuliini portselanisolaator Isolaator ehk elektriisolaator on elektriseadme element pingestatud juhtmete ja seadmeosade eraldamiseks kandekonstruktsioonidest, millele nad on kinnitatud.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Isolaator

Karboksürühm

Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Karboksürühm

Katalüüs

Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Katalüüs

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Katalüsaator

Katood

Katood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid ‒ ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile ‒ anoodile.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Katood

Kütuseelement

Elektrienergia saamine vesinikust Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Kütuseelement

Keemiline energia

Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Keemiline energia

Nafion

Nafion on sulfoonitud tetrafluoroetüleeni baasil välja töötatud fluoropolümeer-kopolümeer, mille leiutas 1960.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Nafion

Pihussüsteem

Pihussüsteem ehk pihus ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Pihussüsteem

Pinge (elekter)

Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Pinge (elekter)

Plaatina

Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Plaatina

Polümerisatsioon

Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Polümerisatsioon

Polütetrafluoroetüleen

Polütetrafluoroetüleen (PTFE, ka polütetrafluoroeteen"Süsivesinike halogeeniühendid", rmt: Mati Karelson, Arne Tõldsepp "Keemia: orgaaniline keemia gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 94–101) on sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Polütetrafluoroetüleen

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Prooton

Radikaal

Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Radikaal

Redoksreaktsioon

280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Redoksreaktsioon

Soojus

Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Soojus

Tahkeoksiidne kütuseelement

TOKE tööpõhimõtte skeem Tahkeoksiidne kütuseelement (TOKE) on seade, mis muundab kütuse oksüdeerimise käigus saadava keemilise energia elektrienergiaks.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Tahkeoksiidne kütuseelement

Võimsus

Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Võimsus

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Vesinikeksponent

Vesinikperoksiid

Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.

Vaata Polümeerelektrolüüt-kütuseelement ja Vesinikperoksiid

Tuntud ka kui PEKE, Prootonivahetusmembraaniga kütuseelement.