Sisukord
30 suhted: Aeg, Aktiivtakistus, Aktiivvõimsus, Aku, Džaul, Elektriahel, Elektriarvesti, Elektrienergia tootmine, Elektrijaam, Elektrimootor, Elektritarviti, Elektriväli, Elektrivoolu tugevus, Elektromagnetism, Energia, Hõõglamp, Induktiivpool, Integraal, Küttekeha, Kilovatt-tund, Magnetväli, Pinge (elekter), Reaktiivtakistus, Reaktiivvõimsus, SI, Superkondensaator, Valgusti, Varr, Vattmeeter, Võimsus.
- Elekter
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Vaata Elektrienergia ja Aeg
Aktiivtakistus
Aktiivtakistus ehk resistants on elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent.
Vaata Elektrienergia ja Aktiivtakistus
Aktiivvõimsus
Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena.
Vaata Elektrienergia ja Aktiivvõimsus
Aku
Akumulaator (ladina sõnast accumulator 'koguja') ehk aku on energia salvestamise seade.
Vaata Elektrienergia ja Aku
Džaul
Džaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis.
Vaata Elektrienergia ja Džaul
Elektriahel
Vooluahel pingeallikast ''U''0 ja takistitest ''R''1 ning ''R''2:ülal ‒ takistid jadaühenduses,all ‒ takistid rööpühenduses Elektriahel ehk vooluahel on aktiiv- ja passiivelementide kogum, milles võib kulgeda elektrivool.
Vaata Elektrienergia ja Elektriahel
Elektriarvesti
Elektriarvesti on integreeriv mõõteriist tarbitud või toodetud elektrienergia mõõtmiseks.
Vaata Elektrienergia ja Elektriarvesti
Elektrienergia tootmine
Elektrienergia tootmine on elektrienergia saamine teistest energialiikidest.
Vaata Elektrienergia ja Elektrienergia tootmine
Elektrijaam
Soojuselektrijaam. Taamal jahutustornid ehk gradiirid Olkiluoto tuumaelektrijaam Soomes Elektrijaam on energia muundamise seadmete ja rajatiste kompleks, mis toodab elektrienergiat teistest energialiikidest.
Vaata Elektrienergia ja Elektrijaam
Elektrimootor
Elektrimootoreid. Ees keskel on suuruse võrdlemiseks 9-voldine patarei Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks.
Vaata Elektrienergia ja Elektrimootor
Elektritarviti
Elektritarviti on elektriseade, mis tarbib oma talitluseks elektrienergiat, muundades seda mõnda muud liiki energiaks – mehaaniliseks energiaks (elektriajamiga masinad jm seadmed), soojuseks (nt elektripliit) ja valguseks (valgusti).
Vaata Elektrienergia ja Elektritarviti
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Vaata Elektrienergia ja Elektriväli
Elektrivoolu tugevus
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: kus \Delta Q on aja \Delta t jooksul juhti läbinud laeng.
Vaata Elektrienergia ja Elektrivoolu tugevus
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Elektrienergia ja Elektromagnetism
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Elektrienergia ja Energia
Hõõglamp
Hõõglambi ehitus: 1 – klaaskolb 2 – väärisgaasiga täidetud ruum 3 – volframist hõõgniit 4 – hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli põhjakontaktiga) 5 – hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli keermestatud osaga) 6 – tugivardad 7 – klaasist kandevarras 8 – voolujuhi ühenduskoht sokli keermeosaga 9 – sokkel 10 – isoleermastiks 11 – põhjakontakt 200-vatise hõõglambi bispiraalne keermik koos kahe voolujuhiga ja kahe vooluta tugivardaga Hõõglamp Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on lamp, milles valgust tekitab elektrivooluga kuumutatav hõõgniit.
Vaata Elektrienergia ja Hõõglamp
Induktiivpool
Induktiivpool (lühidalt: pool) on elektroonikakomponent, mida kasutatakse elektriahelates võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina.
Vaata Elektrienergia ja Induktiivpool
Integraal
Määratud integraal funktsioonist ''f''(''x'') lõigul ''a'',''b'' on sinise ja kollase pinna pindalade vahe Integreerimine on koos oma pöördtehte diferentseerimisega üks matemaatilise analüüsi baasmõistetest.
Vaata Elektrienergia ja Integraal
Küttekeha
Küttekeha on kütte- või kuumutusseadme soojust andev osa.
Vaata Elektrienergia ja Küttekeha
Kilovatt-tund
Kilovatt-tund (tähis kWh) on energia ühik, mida kasutatakse peamiselt elektri- ja soojusenergeetikas.
Vaata Elektrienergia ja Kilovatt-tund
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Elektrienergia ja Magnetväli
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Vaata Elektrienergia ja Pinge (elekter)
Reaktiivtakistus
Reaktiivtakistus ehk reaktants on näivtakistuse komponent, mis iseloomustab perioodilist (võnkuvat) energiavahetust elektriahela elementide vahel.
Vaata Elektrienergia ja Reaktiivtakistus
Reaktiivvõimsus
Reaktiivvõimsus on elektrotehnikas suurus, mis iseloomustab vahelduvvoolu elektriahela elementide vahelist võnkuvat energiavahetust, kui seejuures ei toimu elektrienergia muundamist muud liiki energiaks.
Vaata Elektrienergia ja Reaktiivvõimsus
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Vaata Elektrienergia ja SI
Superkondensaator
Superkondensaator ehk ülikondensaator ehk kaksikkihtkondensaator (ingl EDLC electric double-layer capacitor) on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale.
Vaata Elektrienergia ja Superkondensaator
Valgusti
Valgusti on seade, mis jaotab ühe või mitme lambi valgust ning milles on (peale lampide) vajalikud osad lampide kinnitamiseks ja kaitseks, samuti vooluahelad ja liiteseadised ühendamiseks elektrivõrguga.
Vaata Elektrienergia ja Valgusti
Varr
Varr, tähis "var", on reaktiivenergia mõõtühik SI-süsteemis, mis on tuletatud sõnadest voltamper reaktiivne.
Vaata Elektrienergia ja Varr
Vattmeeter
Vattmeeter on mõõteriist vahelduvvoolu aktiivvõimsuse mõõtmiseks.
Vaata Elektrienergia ja Vattmeeter
Võimsus
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).
Vaata Elektrienergia ja Võimsus
Vaata ka
Elekter
- Ülekuumenemine
- Debye raadius
- Dielektrik-barjäärlahendus
- Elekter
- Elektriahel
- Elektrienergia
- Elektrijuht
- Elektrilaeng
- Elektromeeter
- Elektrood
- Elektrostaatiline induktsioon
- Hõõrdeelekter
- IT-süsteem
- Kõrgepinge
- Läbilöögitugevus
- Lühis
- Lainetakistus
- Mahtuvus
- Pikendusjuhe
- Pingelang
- Ruumlaeng
- Staatiline elekter
- Suhteline dielektriline läbitavus
- Termoemissioon
- Universaalne võimsusvoo kontroller
Tuntud ka kui Aktiivenergia.