Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Aasta, Astronoomilised aastaajad, Eesti, Ekvaator, Fenoloogilised aastaajad, Geograafiline laius, Kevadine pööripäev, Klimaatilised aastaajad, Lõunapolaarjoon, Lõunapoolus, Meteoroloogilised aastaajad, Päev, Päike, Päikeseseisak, Pöörijoon, Põhjapolaarjoon, Põhjapoolus, Polaaröö, Polaarpäev, Sügisene pööripäev, Seniit, Suvine pööripäev, Talvine pööripäev, Tund, Võrdpäevsus.
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Uus!!: Pööripäev ja Aasta · Näe rohkem »
Astronoomilised aastaajad
Astronoomilised aastaajad on perioodid, milleks jaotatakse päikeseaastat Maa liikumise järgi päikeseseisakutes või võrdpäevsustes.
Uus!!: Pööripäev ja Astronoomilised aastaajad · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Pööripäev ja Eesti · Näe rohkem »
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Uus!!: Pööripäev ja Ekvaator · Näe rohkem »
Fenoloogilised aastaajad
astronoomilise talve saabumiseni jäi veel kuu Fenoloogilised aastaajad on aastaaegade jaotamise viis elus- ja eluta looduses esinevate sesoonsete muutuste ehk fenofaaside järgi.
Uus!!: Pööripäev ja Fenoloogilised aastaajad · Näe rohkem »
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Uus!!: Pööripäev ja Geograafiline laius · Näe rohkem »
Kevadine pööripäev
Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad – 12 tundi.
Uus!!: Pööripäev ja Kevadine pööripäev · Näe rohkem »
Klimaatilised aastaajad
Klimaatilised aastaajad on looduskeskkonna klimaatilise komponendi aastase tsükli iseseisvad etapid, mida iseloomustab kliimatekke protsesside ja klimaatiliste nähtuste ühetüübilisus ning ühtne üldsuund.
Uus!!: Pööripäev ja Klimaatilised aastaajad · Näe rohkem »
Lõunapolaarjoon
Maailma kaart (lõunapolaarjoon on märgitud punase joonega) Lõunapolaarjoon on lõunapoolkera polaarjoon mille laiuskraad on 66,5° S. Lõunapolaarjoonest lõuna poole esineb polaaröö ja polaarpäev.
Uus!!: Pööripäev ja Lõunapolaarjoon · Näe rohkem »
Lõunapoolus
Antarktika kaart lõunapoolusega Lõunapoolust tähistav vai Lõunapoolus ehk geograafiline lõunapoolus on lõunapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Pööripäev ja Lõunapoolus · Näe rohkem »
Meteoroloogilised aastaajad
Meteoroloogilised ehk kalendaarsed/kalendrilised aastaajad on kokkuleppeline aastaaegade jaotus täiskuude kaupa, mida kasutatakse raamatupidamisvõttena aastaaegadest kokkuvõtete tegemiseks, näiteks keskmise temperatuuri arvutamiseks.
Uus!!: Pööripäev ja Meteoroloogilised aastaajad · Näe rohkem »
Päev
Maal 2. aprillil kell 13:00 UTC Päev on ajavahemik planeedi pinna kindlas punktis, mille jooksul päike (või planeedisüsteemi keskne täht) on horisondist kõrgemal.
Uus!!: Pööripäev ja Päev · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Pööripäev ja Päike · Näe rohkem »
Päikeseseisak
Päikeseseisak ehk solstiitsium leiab aset talvisel ja suvisel pööripäeval, mil ühel poolkeral on päev pikem kui öö ning teisel poolkeral on öö pikem kui päev.
Uus!!: Pööripäev ja Päikeseseisak · Näe rohkem »
Pöörijoon
Pöörijoon on kujutletav joon maakera pinnal, mille laiuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon).
Uus!!: Pööripäev ja Pöörijoon · Näe rohkem »
Põhjapolaarjoon
Maailma kaart (põhjapolaarjoon on märgitud punase jooniga) Põhjapolaarjoon Soomes, 1975 Põhjapolaarjoon Soomes 2015 Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.
Uus!!: Pööripäev ja Põhjapolaarjoon · Näe rohkem »
Põhjapoolus
Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Pööripäev ja Põhjapoolus · Näe rohkem »
Polaaröö
Päike on polaaröö ajal horisondist madalamal Polaaröö lõunapoolusel Antarktikas Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.
Uus!!: Pööripäev ja Polaaröö · Näe rohkem »
Polaarpäev
Polaarpäeva ajal päike öösel ei looju Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal.
Uus!!: Pööripäev ja Polaarpäev · Näe rohkem »
Sügisene pööripäev
Sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 22. või 23. septembril, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad - 12 tundi.
Uus!!: Pööripäev ja Sügisene pööripäev · Näe rohkem »
Seniit
O – vaatleja, Z taevakeha seniidis Seniit ehk lagipunkt ehk lagitäpp (araabia keeles semt) on kujuteldav punkt taevasfääril otse maapealse vaatleja kohal.
Uus!!: Pööripäev ja Seniit · Näe rohkem »
Suvine pööripäev
Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö, aga lõunapoolkeral on pikim öö ja lühim päev.
Uus!!: Pööripäev ja Suvine pööripäev · Näe rohkem »
Talvine pööripäev
Talvine pööripäev ehk talvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 21. või 22. detsembril, mis on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö.
Uus!!: Pööripäev ja Talvine pööripäev · Näe rohkem »
Tund
Tund on aja mõõtühik ja SI-süsteemi põhiühiku sekundiga seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Uus!!: Pööripäev ja Tund · Näe rohkem »
Võrdpäevsus
Sügisene pööripäev Võrdpäevsus ehk ekvinoktsium leiab aset kevadisel ja sügisesel pööripäeval, mil öö ja päev on kogu planeedil sama pikad - 12 tundi.
Uus!!: Pööripäev ja Võrdpäevsus · Näe rohkem »
