Sisukord
42 suhted: Eesti Loodus, Hallpõsk-pütt, Haudumine, Jalg, Kael, Kalad, Kõrvukpütt (perekond), Kulles, Lähistroopika, Liik (bioloogia), Loomade elu, Muna, Munakoor, Mustkael-pütt, Paigalind, Parasvööde, Pütilised, Pütlased, Perekond (bioloogia), Pesa, Rannik, Rändlinnud, Saba, Sarvikpütt, Selgrootud, Selts (bioloogia), Siseveekogu, Sugukond (bioloogia), Sukeldumine, Sulestik, Sulg, Sulgimine, Suurpütt, Tiib, Troopika, Tuttpütt, Ujumine, Varvas, Väikepütt, Veelind, Viirpea-pütt (perekond), 1977.
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Vaata Pütt (perekond) ja Eesti Loodus
Hallpõsk-pütt
Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) on pütlaste sugukonda kuuluv veelind.
Vaata Pütt (perekond) ja Hallpõsk-pütt
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Vaata Pütt (perekond) ja Haudumine
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Vaata Pütt (perekond) ja Jalg
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Vaata Pütt (perekond) ja Kael
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Pütt (perekond) ja Kalad
Kõrvukpütt (perekond)
Kõrvukpütt (Rollandia) on Lõuna-Ameerikas levinud perekond pütlaste sugukonnas.
Vaata Pütt (perekond) ja Kõrvukpütt (perekond)
Kulles
''Heleioporus australiacus'''e kulles Kulles on kahepaikse vastne.
Vaata Pütt (perekond) ja Kulles
Lähistroopika
Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.
Vaata Pütt (perekond) ja Lähistroopika
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Pütt (perekond) ja Liik (bioloogia)
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Pütt (perekond) ja Loomade elu
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15.
Vaata Pütt (perekond) ja Muna
Munakoor
Purunenud linnumunakoor Munakoor (ka koorkest) on kõvakooreliste munade välispinna kattekiht.
Vaata Pütt (perekond) ja Munakoor
Mustkael-pütt
Mustkael-pütt (Podiceps nigricollis) on linnuliik pütlaste sugukonnas.
Vaata Pütt (perekond) ja Mustkael-pütt
Paigalind
Paigalind (vanemas kirjanduses ka aastalind) on lind, kes mingil maa-alal (nt Eesti alal) esineb aasta läbiE.
Vaata Pütt (perekond) ja Paigalind
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Vaata Pütt (perekond) ja Parasvööde
Pütilised
Pütilised (Podicipediformes) on selts veelinde lindude klassis.
Vaata Pütt (perekond) ja Pütilised
Pütlased
Pütlased (Podicipedidae) on pütiliste seltsi ainusugukond veelinde.
Vaata Pütt (perekond) ja Pütlased
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Pütt (perekond) ja Perekond (bioloogia)
Pesa
Korvikujuline linnupesa ''Anaplectes rubriceps leuconotus'' pesa ehitamas Pesa on looma tehtud rajatis või looduslikult seda pakkuv koht, kus paiknevad loomade munad ja/või mis pakub neile kohta elamiseks ning järglaste üleskasvatamiseks.
Vaata Pütt (perekond) ja Pesa
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Vaata Pütt (perekond) ja Rannik
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Vaata Pütt (perekond) ja Rändlinnud
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Vaata Pütt (perekond) ja Saba
Sarvikpütt
Sarvikpütt (Podiceps auritus) on pütlaste sugukonda püti perekonda kuuluv veelind.
Vaata Pütt (perekond) ja Sarvikpütt
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Vaata Pütt (perekond) ja Selgrootud
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Pütt (perekond) ja Selts (bioloogia)
Siseveekogu
Siseveekogu on maailmamerest eraldatud veekogu.
Vaata Pütt (perekond) ja Siseveekogu
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Pütt (perekond) ja Sugukond (bioloogia)
Sukeldumine
Sukeldujad uurimas kalu ja koralle Sukeldumine on harrastus ja/või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates kas balloonidest või pinnavoolikuga õhku või hingamissegu.
Vaata Pütt (perekond) ja Sukeldumine
Sulestik
Sulestik on lindude sulgedest kehakate ehk linnu keha katvad suled koosvõetult.
Vaata Pütt (perekond) ja Sulestik
Sulg
Mitmesuguse kujuga sulgi Suled on epidermi ehk marrasknaha moodustisted, mis esinevad lindudel ja mõnedel teropoodsetel dinosaurustel.
Vaata Pütt (perekond) ja Sulg
Sulgimine
Sulgimine (ladina ecdysis) on lindudel vanade sulgede (sulestiku) perioodiline vahetumine uutega.
Vaata Pütt (perekond) ja Sulgimine
Suurpütt
Suurpütt (Aechmophorus occidentalis) on pütlaste sugukonda suurpüti perekonda kuuluv linnuliik.
Vaata Pütt (perekond) ja Suurpütt
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Vaata Pütt (perekond) ja Tiib
Troopika
Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.
Vaata Pütt (perekond) ja Troopika
Tuttpütt
Munad Tuttpütt (Podiceps cristatus) on umbes varesesuurune lind pütlaste sugukonnast.
Vaata Pütt (perekond) ja Tuttpütt
Ujumine
Inimene ujub. Rinnuliujumine Ujuv kärnkonn Ujumine on organismide (sh inimese) kulgemine vees substraadile toetumata.
Vaata Pütt (perekond) ja Ujumine
Varvas
Inimese varbad Varvas on imetaja, roomaja või linnu maha toetuva jäseme hargnenud ja osaliselt küünisega kaetud (või lõppev) osa.
Vaata Pütt (perekond) ja Varvas
Väikepütt
Väikepütt ehk punakael-pütt (Tachybaptus ruficollis) on pütlaste sugukonda kuuluv veelind.
Vaata Pütt (perekond) ja Väikepütt
Veelind
Valgepõsk-lagle ja vööthani Veelind on lind, kelle elutegevus on tihedas seoses veekogudega.
Vaata Pütt (perekond) ja Veelind
Viirpea-pütt (perekond)
Viirpea-pütt (Poliocephalus) on Austraalias ja Uus-Meremaal levinud perekond pütlaste sugukonnas.
Vaata Pütt (perekond) ja Viirpea-pütt (perekond)
1977
1977.
Vaata Pütt (perekond) ja 1977
Tuntud ka kui Podiceps, Pütid.