Sisukord
23 suhted: Aku, Akvalang, Alumiinium, Atmosfäär, Elukutse, Gaas, Hapnik, Hapniku toksilisus, Harrastus, Heelium, Homeros, Kapuuts, Käsn, Kessoontõbi, Kindad, Lämmastik, Lestalised, Paanika, Platon, Rõhk, Saabas, Teras, Veekogu.
Aku
Akumulaator (ladina sõnast accumulator 'koguja') ehk aku on energia salvestamise seade.
Vaata Sukeldumine ja Aku
Akvalang
Suruõhupudelid voolikute ja kraanidega Akvalang (ld aqua 'vesi' + inglise lung 'kops') ehk sukeldumisseade on hingamisaparaat, mis võimaldab vee all hingata kaasavõetud õhku.
Vaata Sukeldumine ja Akvalang
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Sukeldumine ja Alumiinium
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Sukeldumine ja Atmosfäär
Elukutse
Elukutse on spetsiaalse ettevalmistuse või töö kaudu omandatud võimekus tegutseda või töötada mingil erialal, tegevusalal või tööalal.
Vaata Sukeldumine ja Elukutse
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Sukeldumine ja Gaas
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Sukeldumine ja Hapnik
Hapniku toksilisus
Teise maailmasõja ajal tehti palju hapniku toksilisuse katseid ka inimese peal. Aastatel 1942–1943 viis nt Suurbritannia valitsus läbi ulatuslikke katseid sukeldujate peal. Nad pandi kambrisse, mille rõhk oli 3,7 baari ning neil lasti hingata 100% hapnikku (õhus on 21 mahu% O2) Hapniku toksilisus on molekulaarse hapniku (O2) kahjustav toime organismide elutegevusele.
Vaata Sukeldumine ja Hapniku toksilisus
Harrastus
Miniatuursete sõdurikujude valmistaja, säherdust vaikset käelist tegevust nimetatakse eesti kõnekeeles nokitsemiseks Harrastus ehk hobi (ingl. hobby) on palgatöövälisel ajal vabatahtlik eesmärgikindel eneseteostuslik huvitav regulaarne lemmikharrastus (-tegevus).
Vaata Sukeldumine ja Harrastus
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Vaata Sukeldumine ja Heelium
Homeros
Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega.
Vaata Sukeldumine ja Homeros
Kapuuts
pisi Kapuuts on peakate, mis katab enamiku peast ja kaelast, tavaliselt mõne suurema riietuseseme osa.
Vaata Sukeldumine ja Kapuuts
Käsn
Moodsad käsnad on küll enamasti sünteetilised, kuid sageli sisaldavad ka looduslikke, käsnloomadest pärit komponente Käsn on käsnloomade sarvtoesest või muust urbsest materjalist pesemis‑, pühkimis‑ või niisutusvahend.
Vaata Sukeldumine ja Käsn
Kessoontõbi
Kessoontõbi ehk dekompressioontõbi on haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda.
Vaata Sukeldumine ja Kessoontõbi
Kindad
Nahast kindad Kindad on käekatted, mis kaitsevad käsi nt külma eest.
Vaata Sukeldumine ja Kindad
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Sukeldumine ja Lämmastik
Lestalised
Võsapuuk Lestalised (Acarina) on ämblikulaadsete klassi kuuluv alamklass lülijalgseid.
Vaata Sukeldumine ja Lestalised
Paanika
Paanika on inimest või looma, eriti teatud inimhulka või karja äkitselt haarav meeletu hirm, kabuhirm; segadus, peataolek.
Vaata Sukeldumine ja Paanika
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Vaata Sukeldumine ja Platon
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Sukeldumine ja Rõhk
Saabas
Saapapaar Saabas on pika säärega jalanõu.
Vaata Sukeldumine ja Saabas
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Vaata Sukeldumine ja Teras
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Vaata Sukeldumine ja Veekogu