Sisukord
23 suhted: Adramaa, Astijärve kihelkond, Fideikomiss, Gustav II Adolf, Hahn, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Johann von der Recke, Kapral, Labrenči mõis, Läti keel, Liivimaa, Lipnik, Lizdēni mõis, Poola kuningas, Rüütlimõis, Rencēni vald, Saksa keel, Sauļi, Valmiera piirkond, Volmari kreis, Zygmunt II August, 1567, 1632.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Sauļi mõis ja Adramaa
Astijärve kihelkond
Astijärve kihelkond ehk Burtnieki kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Burtneck) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas, Riia kubermangus, Riia asehalduskonnas ja Volmari kreisis.
Vaata Sauļi mõis ja Astijärve kihelkond
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Vaata Sauļi mõis ja Fideikomiss
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Sauļi mõis ja Gustav II Adolf
Hahn
Hahn on mitme suguvõsa nimi.
Vaata Sauļi mõis ja Hahn
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Vaata Sauļi mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm
Johann von der Recke
Johann von der Recke (umbes 1480 – 18. mai 1551) oli Liivi ordumeister 1549–1551.
Vaata Sauļi mõis ja Johann von der Recke
Kapral
Eesti maaväe kaprali auastmetunnus Kapral on kogenud sõduri sõjaväeline auaste Eesti kaitseväes ja teistes peamiselt preisi traditsioonidega armeedes.
Vaata Sauļi mõis ja Kapral
Labrenči mõis
Labrenči mõis (saksa keeles Labrentz, ka Labbrenz, läti keeles Labrenču muiža) oli rüütlimõis, hiljem Sauļi kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Vaata Sauļi mõis ja Labrenči mõis
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Sauļi mõis ja Läti keel
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Sauļi mõis ja Liivimaa
Lipnik
Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.
Vaata Sauļi mõis ja Lipnik
Lizdēni mõis
Lizdēni mõis (saksa keeles Lisden, läti keeles Lizdēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Vaata Sauļi mõis ja Lizdēni mõis
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Sauļi mõis ja Poola kuningas
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Sauļi mõis ja Rüütlimõis
Rencēni vald
Sauļi mõisa härrastemaja Rencēni vald (läti keeles Rencēnu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Sauļi mõis ja Rencēni vald
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Sauļi mõis ja Saksa keel
Sauļi
Sauļi on küla (mazciems) Lätis Valmiera piirkonnas Rencēni vallas.
Vaata Sauļi mõis ja Sauļi
Valmiera piirkond
Valmiera piirkond on 1.
Vaata Sauļi mõis ja Valmiera piirkond
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Sauļi mõis ja Volmari kreis
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vaata Sauļi mõis ja Zygmunt II August
1567
1567.
Vaata Sauļi mõis ja 1567
1632
1632.
Vaata Sauļi mõis ja 1632