Kiiremini kui brauser!
63 suhted: Alexander von Benckendorff, Alo Särg, Benckendorff, Berend Heinrich von Tiesenhausen, Fassaad, Fersen, Fideikomiss, Frontoon, Grigori Volkonski (1808−1882), Haritorn, Harju maakond, Harjumaa, Harku vald, Härrastemaja, Heinrich von Galen, Hektar, Jakob Georg von Berg, Jüri Kuuskemaa, Keila jõgi, Keila juga, Keila kihelkond, Keila-Joa, Keila-Joa hüdroelektrijaam, Keila-Joa kiigesild, Keila-Joa mõisa kalmistu, Kilomeeter, Kodila mõis, Lääne-Harju vald, Lääs, Majoraatmõis, Malm, Meremõisa mõis, Nikolai I, Paul von Tiesenhausen, Peterburi, Pilvi Blankin-Jones, Rüütlimõis, Reinhold Wilhelm von Pohlmann, Riigi Kinnisvara AS, Risaliit, Saksa keel, Saksa ordu, Sergei Volkonski (1860−1937), Tallinna garnison, Tallinna komtuurkond, Uusgootika, Vaba Maa, Vapp, Välisministeerium, Volkonski, ..., Wilhelm Siegfried Stavenhagen, Wrangell, 1555, 1586, 17. sajand, 1763, 1764, 1809, 1827, 1833, 1869, 1881, 1919. aasta maareform. Laienda indeks (13 rohkem) »
Alexander von Benckendorff
Krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff (vene keeles Александр Христофорович Бенкендорф; 23. juuni (vkj)/ 4. juuli 1781 Tallinn – 11. september (vkj)/ 23. september 1844 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Alexander von Benckendorff · Näe rohkem »
Alo Särg
Alo Särg 2014. aastal Alo Särg (sündinud 23. detsembril 1973 Paide rajoonis) on eesti loodusainete õpetaja ja mõisate ajaloo uurija.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Alo Särg · Näe rohkem »
Benckendorff
Benckendorff (vene keeles Бенкендорф) on baltisaksa rae- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Benckendorff · Näe rohkem »
Berend Heinrich von Tiesenhausen
Berend Heinrich von Tiesenhausen (11. detsember (vkj 30. november) 1703 – 17. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1789 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Berend Heinrich von Tiesenhausen · Näe rohkem »
Fassaad
Fassaadid Fassaadid Fassaad (prantsuse keeles façade, ladina keeles facies, nägu) on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Fassaad · Näe rohkem »
Fersen
Fersen on Saksamaa, Eestimaa, Liivimaa ja Rootsi aadlisuguvõsa.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Fersen · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Frontoon
Ohtu mõisa peahoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb frontoon Mustpeade maja renessanssfassaadil on vanimad frontoonid Eesti arhitektuuris Kiltsi mõisa härrastemaja klassitsistlik frontoon Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Frontoon · Näe rohkem »
Grigori Volkonski (1808−1882)
Grigori Petrovitš Volkonski. François Nicholas Rissi maal 1833. aastast. Vürst (a-st 1834 hiilguslik vürst) Grigori Petrovitš Volkonski (vene keeles Григорий Петрович Волконский; 9. aprill (vkj 28. märts) 1808 Peterburi – 6. mai (vkj 24. aprill) 1882 Nice) oli Venemaa riigitegelane ja õukondlane.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Grigori Volkonski (1808−1882) · Näe rohkem »
Haritorn
gooti katedraali pikihoone ja ristlöövi ristumise kohal. Pariisi Jumalaema kirik Haritorn on dekoratiivne tornikiivriga miniatuurtorn, mis paikneb ehitiste katuse harjal.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Haritorn · Näe rohkem »
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Harju maakond · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Harjumaa · Näe rohkem »
Harku vald
Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Harku vald · Näe rohkem »
Härrastemaja
Sangaste mõisa härrastemaja Härrastemaja ehk häärber oli mõisa peahoone, kus elas mõisniku perekond.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Härrastemaja · Näe rohkem »
Heinrich von Galen
Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Heinrich von Galen · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Hektar · Näe rohkem »
Jakob Georg von Berg
Jakob Georg von Berg (Venemaal tuntud kui Jakov Antonovitš Berg, vene keeles Яков Антонович Берг) (12. (ukj 23. juuli) 1760 Tallinn – 28. mai (ukj 9. juuni) 1844 Tallinn) oli Eestimaa rüütelkonna ja omavalitsustegelane.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Jakob Georg von Berg · Näe rohkem »
Jüri Kuuskemaa
Toomas Hendrik Ilves ja Jüri Kuuskemaa Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012 Jüri Kuuskemaa (vahepeal perekonnanimi Keevallik; sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Jüri Kuuskemaa · Näe rohkem »
Keila jõgi
Droonivideo Keila jõest Keila-Joal 2022. aasta juunis Kohilast 2022. aasta juunis Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Keila jõgi · Näe rohkem »
Keila juga
Keila juga suvel 2011 Droonivideo Keila joast ja ümbruskonnast 2022. aasta juunis Keila juga koos hüdroelektrijaamaga Keila juga on juga Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Keila-Joa alevikus.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Keila juga · Näe rohkem »
Keila kihelkond
Keila kirik Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaal.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Keila kihelkond · Näe rohkem »
Keila-Joa
Keila-Joa on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Keila-Joa · Näe rohkem »
Keila-Joa hüdroelektrijaam
Keila-Joa hüdroelektrijaam Droonivideo Keila joast, hüdroelektrijaamast ja mõisast 2022. aasta juunis Keila-Joa hüdroelektrijaam (varem Keila-Joa mõisa vesiveski) on hüdroelektrijaam Keila-Joa alevikus endise Keila-Joa mõisa lähedal.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Keila-Joa hüdroelektrijaam · Näe rohkem »
Keila-Joa kiigesild
Keila-Joa kiigesild (ka Lvovi sild) oli 1833.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Keila-Joa kiigesild · Näe rohkem »
Keila-Joa mõisa kalmistu
Kalmistu kabel ja üks hauarühm (2015) Hauad kabeli juures ja kaugemal (2015) Kalmistu kabel (2015) Keila-Joa mõisa kalmistu on kalmistu Harjumaal Lääne-Harju vallas Meremõisa külas.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Keila-Joa mõisa kalmistu · Näe rohkem »
Kilomeeter
Kilomeeter (tähis km) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub tuhande meetriga.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Kilomeeter · Näe rohkem »
Kodila mõis
Kodila mõis (saksa keeles Koddil) kuni 1876.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Kodila mõis · Näe rohkem »
Lääne-Harju vald
Lääne-Harju vald on omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Lääne-Harju vald · Näe rohkem »
Lääs
thumb Lääs (W) on üks neljast põhi-ilmakaarest, mille asimuut on 270 kraadi.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Lääs · Näe rohkem »
Majoraatmõis
Majoraatmõis oli valdusvorm, mille korral pärandiks olev mõis pärandati tervikuna, meesliini pidi, majoraadiõiguse ehk vanimaõiguse kohaselt lähimale meessugulasele (sama sugulusastme puhul ealiselt kõige vanemale), millega hoiti mõisad ühe perekonna valduses ning ühise tervikuna.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Majoraatmõis · Näe rohkem »
Malm
Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Malm · Näe rohkem »
Meremõisa mõis
Mõisa uue peahoone varemed. Elizabeth Eastlake-Rigby, 1838–1841, trükitud 1842 Mõisa uue peahoone varemed (juuli 2011) Meremõisa mõis (saksa keeles Merremois) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Meremõisa mõis · Näe rohkem »
Nikolai I
thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Nikolai I · Näe rohkem »
Paul von Tiesenhausen
Krahv Paul von TiesenhausenAutor: Pjotr Fjodorovitš Sokolov Krahv Paul von Tiesenhausen (vene keeles Павел Иванович Тизенгаузен; 27. august/7. september 1774 Tallinn – 30. november/12. detsember 1864 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Paul von Tiesenhausen · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Peterburi · Näe rohkem »
Pilvi Blankin-Jones
Pilvi Blankin-Jones (aastani 1979 Pilvi Blankin; 1979–2014 Pilvi Blankin-Salmin; sündinud 13. jaanuaril 1955 Rakveres) on eesti vaibakunstnik.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Pilvi Blankin-Jones · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Reinhold Wilhelm von Pohlmann
Reinhold Wilhelm von Pohlmann (Venemaal tuntud kui Vilim Romanovitš, vene keeles Вилим (Вильгельм-Рейнгольд) Романович фон Польман) (9. (ukj 20.) aprill 1727 Võrnu, Ereda mõis – 22. jaanuar (ukj 2. veebruar) 1795 Kodila) oli baltisaksa päritolu Schleswig-Holsteini ja Vene keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Reinhold Wilhelm von Pohlmann · Näe rohkem »
Riigi Kinnisvara AS
Riigi Kinnisvara AS (lühend RKAS) on 2001.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Riigi Kinnisvara AS · Näe rohkem »
Risaliit
Kunagise Riisipere mõisa peahoonel on hästi eristuvad keskrisaliit ja külgrisaliidid Risaliit on fassaadist täiskõrguselt eenduv hooneosa, mis oli harilikult rikkalikumalt kaunistatud ning sageli frontooni ja eraldi katusega.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Risaliit · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Sergei Volkonski (1860−1937)
Vürst Sergei Mihhailovitš Volkonski (vene keeles Сергей Михайлович Волконский; 16. mai 1860 (ukj) Keila-Joa mõis – 25. oktoober 1937 Hot Springs, Ameerika Ühendriigid) oli vene muusika- ja teatripedagoog.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Sergei Volkonski (1860−1937) · Näe rohkem »
Tallinna garnison
Tallinna garnison on Tallinna kaitseks moodustatud sõjaväeliste üksuste ja ehitiste kogum.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Tallinna garnison · Näe rohkem »
Tallinna komtuurkond
Tallinna komtuurkonna asend Tallinna komtuurkond oli 13. sajandil Põhja-Eestis eksisteerinud Mõõgavendade ordu ja hiljem, 14.-16.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Tallinna komtuurkond · Näe rohkem »
Uusgootika
Silmapaistvaid uusgooti ehitisi. Üleval: Westminsteri loss Londonis; vasakul: Teaduse katedraal Pittsburghis; paremal: Sint-Petrus-en-Pauluskerk Oostendes Parliament Hill, Ottawa The Woolworth Building kujutav postkaart Uusgooti stiil ehk neogooti stiil ehk uusgootika ehk pseudogootika on historitsistlik arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Ühendkuningriigis.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Uusgootika · Näe rohkem »
Vaba Maa
Vaba Maa oli aastatel 1918–1938 Tallinnas ilmunud ajaleht (päevaleht), mida andis välja OÜ Vaba Maa.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Vaba Maa · Näe rohkem »
Vapp
Wrangellide vapp-epitaaf Ridala kirikus Vapp on heraldika reeglite järgi keskaegse relvastuse elementidest koostatud embleem, mida isik (näiteks riik, valitseja, maakond, linn, vald, äriühing, sugukond (suguvõsa), perekond või üksikisik) kasutab püsiva tunnusena.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Vapp · Näe rohkem »
Välisministeerium
Välisministeerium (VäM) on Eesti valitsusasutus, mis tegeleb riigi välispoliitikaga.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Välisministeerium · Näe rohkem »
Volkonski
Volkonski suguvõsa vürstivapp Volkonski (vene keeles Волконский, saksa keeles Wolkonski) on Venemaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Volkonski · Näe rohkem »
Wilhelm Siegfried Stavenhagen
Wilhelm Siegfried Stavenhagen (läti keeles Vilhelms Zigfrīds Štafenhāgens; vkj 27. september / 9. oktoober 1814 Kuldīga, Kuramaa – 8. / 20. jaanuar 1881 Jelgava) oli baltisaksa päritolu skulptor ja joonistaja.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Wilhelm Siegfried Stavenhagen · Näe rohkem »
Wrangell
Wrangell (ka Wrangel) (vene keeles Врангель) on Varangu mõisa järgi nime saanud põlisaadlisuguvõsa.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja Wrangell · Näe rohkem »
1555
1555.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja 1555 · Näe rohkem »
1586
1586.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja 1586 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja 17. sajand · Näe rohkem »
1763
1763.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja 1763 · Näe rohkem »
1764
1764.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja 1764 · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja 1809 · Näe rohkem »
1827
1827.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja 1827 · Näe rohkem »
1833
1833.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja 1833 · Näe rohkem »
1869
1869.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja 1869 · Näe rohkem »
1881
1881.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja 1881 · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Keila-Joa mõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Keila-Joa loss, Schloss Fall, Schloß Fall.
