Sisukord
34 suhted: Aquileia, Augustus, Austria, Baieri, Bonsai, Drava, Ferdinand II, Frangi riik, Gmünd in Kärnten, Habsburgid, Ida-Alpide slaavi asustus, Kalapüük, Karantaania, Karl Suur, Kastellaan, Kärnteni hertsogkond, Kärnteni liidumaa, Klagenfurt, Mátyás I, Millstatti järv, Ministeriaal, Neoliitikum, Nocki mäed, Noricum, Pörtschach am Wörther See, Radstadti Tauerni kuru, Reformatsioon, Rooma riik, Salzburg, Spittal an der Drau, Spittal an der Drau ringkond, Thomas Morgenstern, Ungari kuningriik, Wörthi järv.
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Aquileia
Augustus
Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Augustus
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Austria
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Baieri
Bonsai
Kolmetipuline vaher (''Acer buergerianum'') bonsaina Jaapani mänd, mida on kasvatatud alates 1625. aastast ja mis elas üle Hiroshima tuumaplahvatuse (tagantvaade). Potipuu hooldamine Bonsai (jaapani keeles 盆栽 'alusel kasvav') on alusel kasvatatud ja kujundatud puu, mille juured ei ole maaga ühenduses, samuti niisuguste puude kasvatamise kunst.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Bonsai
Drava
Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Drava
Ferdinand II
Ferdinand II (9. juuli 1578 – 15. veebruar 1637) oli Saksa-Rooma keiser 1619–1637.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Ferdinand II
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Frangi riik
Gmünd in Kärnten
Gmünd in Kärnten on ajalooline linn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Gmünd in Kärnten
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Habsburgid
Ida-Alpide slaavi asustus
Ida-Alpide piirkonna asustamine varaslaavlaste poolt toimus 6.–8.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Ida-Alpide slaavi asustus
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Kalapüük
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Karantaania
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Karl Suur
Kastellaan
Kastellaan oli keskajal ja varauusajal linnuse (linnuseülem ehk linnusefoogt) või lossi (lossifoogt) ülem.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Kastellaan
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Kärnteni hertsogkond
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Kärnteni liidumaa
Klagenfurt
Klagenfurt on linn Austrias, Kärnteni liidumaa pealinn.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Klagenfurt
Mátyás I
Mátyás I Mátyás I Corvin ehk Mátyás Hunyadi (ungaripäraselt Hunyadi Mátyás, latiniseeritult Matthias Corvinus) (23. veebruar 1443 – 6. aprill 1490) oli Ungari ja Horvaatia kuningas alates 1457.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Mátyás I
Millstatti järv
Millstatti järv (saksa Millstätter See, mõnikord "Millstättersee") on järv Austrias Kärnteni liidumaal.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Millstatti järv
Ministeriaal
Ministeriaal oli Lääne-Euroopas suurfeodaali teenija, kelle kohustuste hulka võisid kuuluda majandus-, haldus-, sõjalised või õukondlikud küsimused.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Ministeriaal
Neoliitikum
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Neoliitikum
Nocki mäed
Alpimaastik Nocki mägede rahvuspargis Nocki mäed (saksa: Nockberge või Nockgebirge) on Austria Gurktali Alpide läänepoolseim ja kõrgeim mäestik, mis laiub üle Kärnteni, Salzburgi ja Steiermargi liidumaade osade.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Nocki mäed
Noricum
Noricum oli keltide kuningriik (ladina keeles Regnum Noricum) tänapäeva Austria alal ning hiljem Rooma riigi provints.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Noricum
Pörtschach am Wörther See
Pörtschach am Wörther See (sloveeni: Poreče) on vald Austria Kärnteni liidumaa Klagenfurti maaringkonnas.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Pörtschach am Wörther See
Radstadti Tauerni kuru
Kuru tippkõrgus Obertauernis Üle Radstadti Tauerni kuru kulgev tee Twengis Salzburgis Radstadti Tauerni kuru (1738 m) on kõrgmäekuru Austria Salzburgi liidumaal, mis ühendab Pongau piirkonna Radstadti Lungau piirkonna Mauterndorfiga.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Radstadti Tauerni kuru
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Reformatsioon
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Rooma riik
Salzburg
Salzburg on linn Austrias, Salzburgi liidumaa pealinn.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Salzburg
Spittal an der Drau
Spittal an der Drau on linn Austria Kärnteni liidumaa lääneosas.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Spittal an der Drau
Spittal an der Drau ringkond
Spittal an der Drau ringkond on haldusringkond Austrias Kärnteni liidumaal.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Spittal an der Drau ringkond
Thomas Morgenstern
Thomas Morgenstern (sündinud 30. oktoobril 1986 Spittalis) on Austria endine suusahüppaja.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Thomas Morgenstern
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Ungari kuningriik
Wörthi järv
Wörthi järv (Wörthersee, sloveeni Vrbsko jezero) on järv Lõuna-Austrias Kärnteni liidumaal.
Vaata Seeboden am Millstätter See ja Wörthi järv