Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Aafrika, Aeg (keeleteadus), Afroaasia keeled, Ainsus, Akadi keel, Aramea keel, Aspekt (keeleteadus), Diakriitiline märk, Etioopia, Fleksioon, Foneetika, Ghil'ad Zuckermann, Grammatiline sugu, Heebrea keel, Imperfektiivne aspekt, Kaashäälik, Kaksus, Käskiv kõneviis, Kõrihäälik, Malta keel, Meessugu, Mitmus, Morfoloogia, Naissugu, Nimisõna, Perfektiivne aspekt, Sõna, Sidesõna, Sufiks, Tähestik, Täht (kiri), Täishäälik, Tüvi (keeleteadus), Tegumood, Tegusõna, Ugariti keel.
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Semi keeled ja Aafrika · Näe rohkem »
Aeg (keeleteadus)
Aeg ehk grammatiline aeg ehk tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega).
Uus!!: Semi keeled ja Aeg (keeleteadus) · Näe rohkem »
Afroaasia keeled
Afroaasia keelte levik Afroaasia keeled (varasemad nimetused semi-hami keeled ja semiidi-hamiidi keeled) on keelkond, mille keeli kõneldakse peamiselt Aasia edelaosas ja Aafrika põhjaosas.
Uus!!: Semi keeled ja Afroaasia keeled · Näe rohkem »
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Semi keeled ja Ainsus · Näe rohkem »
Akadi keel
Akadi keel (ka assüüria-babüloonia keel või babüloonia-assüüria keel) on väljasurnud keel, mis kuulus afroaasia keelkonda semi keelte hulka.
Uus!!: Semi keeled ja Akadi keel · Näe rohkem »
Aramea keel
Aramea keel on semi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Semi keeled ja Aramea keel · Näe rohkem »
Aspekt (keeleteadus)
Aspekt on lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel.
Uus!!: Semi keeled ja Aspekt (keeleteadus) · Näe rohkem »
Diakriitiline märk
Diakriitiline märk ehk diakriitik on kirjatähtedele lisatav märk häälduse esitamiseks.
Uus!!: Semi keeled ja Diakriitiline märk · Näe rohkem »
Etioopia
kõmpidel mängimas 2014. aastal Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas.
Uus!!: Semi keeled ja Etioopia · Näe rohkem »
Fleksioon
Fleksioon (ladina sõnast flexio 'paindumine') ehk fusioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks.
Uus!!: Semi keeled ja Fleksioon · Näe rohkem »
Foneetika
Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.
Uus!!: Semi keeled ja Foneetika · Näe rohkem »
Ghil'ad Zuckermann
Ghil'ad Zuckermann (2011) Ghil'ad Zuckermann (sündinud 1. juunil 1971 Tel Avivis), (D.Phil., Oxfordi Ülikool; Ph.D., Cambridge'i Ülikool) on keeleteadlane, Adelaide’i ülikooli professor, polüglott.
Uus!!: Semi keeled ja Ghil'ad Zuckermann · Näe rohkem »
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Uus!!: Semi keeled ja Grammatiline sugu · Näe rohkem »
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Semi keeled ja Heebrea keel · Näe rohkem »
Imperfektiivne aspekt
Imperfektiivne aspekt on keeles aspekt, mis tähistab piiritlemata situatsiooni.
Uus!!: Semi keeled ja Imperfektiivne aspekt · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Semi keeled ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Kaksus
Kaksus ehk duaal on grammatiline arv, mis esineb mõnes keeles kõrvu ainsuse ja mitmusega.
Uus!!: Semi keeled ja Kaksus · Näe rohkem »
Käskiv kõneviis
Käskiv kõneviis ehk imperatiiv on tegusõna kõneviis, mille ülesanne on väljendada käskimist, keelamist või lubamist ja suunata keegi sedasi mingile tegevusele.
Uus!!: Semi keeled ja Käskiv kõneviis · Näe rohkem »
Kõrihäälik
Kõrihäälik ehk larüngaal on kõris moodustatud häälik.
Uus!!: Semi keeled ja Kõrihäälik · Näe rohkem »
Malta keel
Malta keel on afroaasia keelkonna semiidi rühma kuuluv keel.
Uus!!: Semi keeled ja Malta keel · Näe rohkem »
Meessugu
Meessoo üks tunnuseks võivad olla vuntsid ja habe Meessugu on inimese sugu, mille isendid ei sünnita lapsi.
Uus!!: Semi keeled ja Meessugu · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Semi keeled ja Mitmus · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Semi keeled ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Naissugu
Naissoo tunnuseks on lapse sünnitamine ja piimaga toitmine Naissugu on inimese sugu, mille isendid sünnitavad lapsi.
Uus!!: Semi keeled ja Naissugu · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Semi keeled ja Nimisõna · Näe rohkem »
Perfektiivne aspekt
Perfektiivne aspekt on keeleteaduses piiritletud situatsiooni väljendus lauses.
Uus!!: Semi keeled ja Perfektiivne aspekt · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Semi keeled ja Sõna · Näe rohkem »
Sidesõna
Sidesõna ehk konjunktsioon on muutumatu sõna, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata.
Uus!!: Semi keeled ja Sidesõna · Näe rohkem »
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Uus!!: Semi keeled ja Sufiks · Näe rohkem »
Tähestik
pisi Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaarsümbolite) standardne komplekt.
Uus!!: Semi keeled ja Tähestik · Näe rohkem »
Täht (kiri)
Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Uus!!: Semi keeled ja Täht (kiri) · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Semi keeled ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tüvi (keeleteadus)
Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.
Uus!!: Semi keeled ja Tüvi (keeleteadus) · Näe rohkem »
Tegumood
Tegumood ehk geenus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega).
Uus!!: Semi keeled ja Tegumood · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Semi keeled ja Tegusõna · Näe rohkem »
Ugariti keel
Ugariti keel (varem eesti keeles ugariidi keel) on väljasurnud semi keel.
Uus!!: Semi keeled ja Ugariti keel · Näe rohkem »
