Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Sotsiaalne haavatavus

Index Sotsiaalne haavatavus

Sotsiaalne haavatavus (inglise social vulnerability) tähendab inimeste, organisatsioonide või ühiskondade vastuvõtlikkust erinevatele stressitekitajatele ja šokkidele nagu kuritegelik käitumine, sotsiaalne tõrjutus ja loodusõnnetused.

Sisukord

  1. 15 suhted: Agressiivne käitumine, Empaatia, Impulsiivsus, Joogivesi, Kultuur, Kuritegevus, Loodusõnnetus, Organisatsioon, Psüühikahäire, Psühholoogia, Sotsiaalne tõrjutus, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Stress, Teismeline, Viha.

Agressiivne käitumine

Kehtestav käitumine (enesekehtestamine) suhtlusoskuste skeemil (ESTÜ, 2007) Agressiivseks käitumiseks suhtluspartneri poolt nimetatakse ründavat tegevust teise suhtes, mis ületab teise poole piire.

Vaata Sotsiaalne haavatavus ja Agressiivne käitumine

Empaatia

Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi.

Vaata Sotsiaalne haavatavus ja Empaatia

Impulsiivsus

Impulsiivsus on erinevate põhjustega mitmekülgne isikuomadus, mille tunnuseks on kalduvus tegutseda impulsi ajendil, kusjuures inimese käitumist iseloomustab vähene või täiesti puuduv ettevaatlikus või mõtlemine tegude tagajärgedele.

Vaata Sotsiaalne haavatavus ja Impulsiivsus

Joogivesi

Enamik inimese joogiveest tuleb veevärgi kraanist Eestis sobib ka merevesi paljudele loomadele joomiseks Joogivesi on joomiseks sobiv vesi.

Vaata Sotsiaalne haavatavus ja Joogivesi

Kultuur

Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.

Vaata Sotsiaalne haavatavus ja Kultuur

Kuritegevus

Kuritegevus on teatud territooriumil teatud aja jooksul toime pandud kuritegude kogum.

Vaata Sotsiaalne haavatavus ja Kuritegevus

Loodusõnnetus

2002. aasta üleujutus Saksamaal Maalihe Guatemalas 2010. aastal Loodusõnnetus on loodusliku ohu – üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus.

Vaata Sotsiaalne haavatavus ja Loodusõnnetus

Organisatsioon

Igapäevases tähenduses on organisatsioon kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel.

Vaata Sotsiaalne haavatavus ja Organisatsioon

Psüühikahäire

Psüühikahäire, ka vaimse tervise häire, psühhiaatriline häire on käitumises või mõtlemises väljenduv muster, mis põhjustab vaevusi ja/või kahjustab isiklikku toimimist.

Vaata Sotsiaalne haavatavus ja Psüühikahäire

Psühholoogia

Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.

Vaata Sotsiaalne haavatavus ja Psühholoogia

Sotsiaalne tõrjutus

Sotsiaalne tõrjutus ehk ühiskondlik tõrjutus on.

Vaata Sotsiaalne haavatavus ja Sotsiaalne tõrjutus

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (aastatel 1998–2015 ka Säästva Eesti Instituut) on valitsusväline sihtasutus, mis asutati 1992.

Vaata Sotsiaalne haavatavus ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus

Stress

. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom.

Vaata Sotsiaalne haavatavus ja Stress

Teismeline

Teismeline on laiemas tähenduses 11–19-aastane inimene, kitsamas tähenduses (inglise sõna teenager tõlkevastena) 13–19-aastane inimene.

Vaata Sotsiaalne haavatavus ja Teismeline

Viha

Viha on tugev, ebameeldiv emotsionaalne reaktsioon tajutavale provokatsioonile, haigetsaamisele või ohule.

Vaata Sotsiaalne haavatavus ja Viha