Sisukord
34 suhted: Aadlisuguvõsa, Assessor, Eestimaa konsistoorium, Fideikomiss, Georg Johann von Staal, Hõreda mõis, Heinrich Stahl, Ingliste mõis, Ingliste mõisa kalmistu, Järvakandi mõis, Kalina mõis, Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi), Keava mõis, Kergu mõis, Laekvere mõis, Lõusa mõis, Lellapere mõis, Linnape mõis, London, Narva ja Ingerimaa superintendent, Nehatu mõis, Pae mõis, Pariis, Parun, Patriits, Praost, Pruuna mõis, Raikküla mõis, Tallinna Toompea saksa kogudus, Vahakõnnu mõis, Valgu mõis, Vana-Varudi mõis, Venemaa Keisririik, 1524.
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Vaata Staal ja Aadlisuguvõsa
Assessor
Assessor on kollegiaalse kohtu-, haldus- või kirikuorgani kaasistuja.
Vaata Staal ja Assessor
Eestimaa konsistoorium
Eestimaa konsistoorium (ka Eestimaa provintsiaalkonsistoorium) oli 17. sajandi keskpaigast 1919.
Vaata Staal ja Eestimaa konsistoorium
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Vaata Staal ja Fideikomiss
Georg Johann von Staal
Georg Johann von Staal. George Dawe' maal Georg Johann von Staal (venepäraselt Егор Федорович Сталь) (28. oktoober 1777 Ingliste mõis – 11. aprill 1862 Tallinn) oli baltisakslasest Venemaa sõjaväelane.
Vaata Staal ja Georg Johann von Staal
Hõreda mõis
Kunagise Hõreda mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Hõreda mõis (saksa keeles Hoerdel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Staal ja Hõreda mõis
Heinrich Stahl
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633–1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas.
Vaata Staal ja Heinrich Stahl
Ingliste mõis
Kunagise Ingliste mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Ingliste mõis (saksa keeles Haehl) oli rüütlimõis Juuru kihelkond Harjumaal.
Vaata Staal ja Ingliste mõis
Ingliste mõisa kalmistu
Ingliste mõisa kalmistu on kalmistu Juuru kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Ingliste külas Kehtna vallas Rapla maakonnas.
Vaata Staal ja Ingliste mõisa kalmistu
Järvakandi mõis
Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp Järvakandi mõis (saksa keeles Jerwakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Staal ja Järvakandi mõis
Kalina mõis
Kalina mõis (saksa keeles Kallina) oli Mäetaguse mõisa kõrvalmõis, u 1867.
Vaata Staal ja Kalina mõis
Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)
Kõnnu mõis (saksa keeles Könno) oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Staal ja Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)
Keava mõis
Kunagise Keava mõisa peahoone talvel Keava mõisa peahoone (vaadatud 11.07.2021) Keava mõis (saksa keeles Kedenpäh) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Staal ja Keava mõis
Kergu mõis
Kergu mõis (saksa keeles Kerkau) oli Kõnnu mõisa kõrvalmõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata Staal ja Kergu mõis
Laekvere mõis
Laekvere mõis (saksa keeles Ladigfer, Laydickfer) oli Moora mõisa kõrvalmõis Simuna kihelkonnas, tänapäeva Laekvere aleviku lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Staal ja Laekvere mõis
Lõusa mõis
Lõusa mõis (saksa keeles Laus) oli eramõis Simuna kihelkonnas Virumaal, endise Lõusa küla juures, tänapäeva Moora küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Staal ja Lõusa mõis
Lellapere mõis
Lellapere mõis (saksa keeles Lellefer) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Staal ja Lellapere mõis
Linnape mõis
Linnape mõis (saksa keeles Linnapäh) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Staal ja Linnape mõis
London
London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.
Vaata Staal ja London
Narva ja Ingerimaa superintendent
Narva ja Ingerimaa superintendent (saksa keeles Superintendent in Narva und Ingermannland) oli 1641–1704 Rootsi kuningriigi dominiooni Rootsi Ingeri Narva ja Ingerimaa riigikiriku vaimulik juht (superintendent).
Vaata Staal ja Narva ja Ingerimaa superintendent
Nehatu mõis
Nehatu mõis (saksa keeles Nehhat) oli Tallinna linnamõis Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas.
Vaata Staal ja Nehatu mõis
Pae mõis
Pae mõis (saksa keeles Payel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Staal ja Pae mõis
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata Staal ja Pariis
Parun
Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.
Vaata Staal ja Parun
Patriits
Patriits oli Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse.
Vaata Staal ja Patriits
Praost
Praost on amet kirikus.
Vaata Staal ja Praost
Pruuna mõis
Pruuna mõis (saksa keeles Tois, ka Corbenorm, Tois und Porrick) oli mõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Staal ja Pruuna mõis
Raikküla mõis
Raikküla mõisa peahoone Park Raikküla mõis (saksa keeles Rayküll) oli rüütlimõis Harjumaal Rapla kihelkonnas.
Vaata Staal ja Raikküla mõis
Tallinna Toompea saksa kogudus
Tallinna Toompea saksa kogudus oli Tallinna toomkirikus tegutsenud Toompea sakslaste luterlik kogudus.
Vaata Staal ja Tallinna Toompea saksa kogudus
Vahakõnnu mõis
Vahakõnnu mõis (saksa keeles Wahhakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Staal ja Vahakõnnu mõis
Valgu mõis
Valgu mõisa peahoone 2006. aastal Valgu mõis (saksa keeles Walck) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).
Vaata Staal ja Valgu mõis
Vana-Varudi mõis
Vana-Varudi mõis (saksa keeles Alt-Wartz) oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Varudi küla lähedal Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Staal ja Vana-Varudi mõis
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Staal ja Venemaa Keisririik
1524
1524.
Vaata Staal ja 1524
Tuntud ka kui Staalid, Stahl, Stahlen, Von Staal.