Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Surnuaiapüha

Index Surnuaiapüha

Surnuaiapüha (ka kabelipüha või kalmistupüha) on tähtpäev, mil surnuaial mälestatakse surnuid.

Sisukord

  1. 15 suhted: Alkohoolne jook, Ateism, Defitsiit, Jumalateenistus, Kalmistu, Kambja, Liivimaa, Luterlus, Nõukogude okupatsioon Eestis, Rändkauplus, Religioon, Soome-ugri rahvad, Toomas Paul, Väliseestlased, 1958.

Alkohoolne jook

Alkoholipudelid Tartus "Pahade poiste" pubis 2016. aasta oktoobris Alkohoolne jook sisaldab etanooli, teatud tüüpi alkoholi, mis toimib uimastavalt ja on toodetud terade, puuviljade või muude suhkruallikate kääritamisel.

Vaata Surnuaiapüha ja Alkohoolne jook

Ateism

Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.

Vaata Surnuaiapüha ja Ateism

Defitsiit

Majanduses on defitsiit ehk liigne nõudlus olukord, kus nõudlus toote või teenuse järele ületab pakkumise turul.

Vaata Surnuaiapüha ja Defitsiit

Jumalateenistus

Jumalateenistus (liturgia) on religioosne kombetalitus (rituaal), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.

Vaata Surnuaiapüha ja Jumalateenistus

Kalmistu

Ritsiku kalmistu Varstu alevikus Kiviristid Vormsi surnuaial Kalmistu ehk surnuaed on paik, kuhu maetakse surnuid kas laibamatustel või tuhastatult urniga.

Vaata Surnuaiapüha ja Kalmistu

Kambja

Kambja on alevik Tartumaal Kambja vallas.

Vaata Surnuaiapüha ja Kambja

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Vaata Surnuaiapüha ja Liivimaa

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Vaata Surnuaiapüha ja Luterlus

Nõukogude okupatsioon Eestis

Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt.

Vaata Surnuaiapüha ja Nõukogude okupatsioon Eestis

Rändkauplus

Rändpood Hiiumaal Ühtri küla bussipeatuse juures (2009) Bussist ümber ehitatud Soome rändkaupluse sisevaade Rändkauplus (ka kauplusauto, rändpood ja poebuss; rahvakeeli autolahvka või autolavka) on poeks ümber ehitatud sõiduk, kust müüakse peamiselt toidukaupu ja muid esmatarbekaupu.

Vaata Surnuaiapüha ja Rändkauplus

Religioon

Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.

Vaata Surnuaiapüha ja Religioon

Soome-ugri rahvad

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

Vaata Surnuaiapüha ja Soome-ugri rahvad

Toomas Paul

Toomas Paul 1999. aastal Toomas Paul (sündinud 29. oktoobril 1939) on eesti vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane, dr.

Vaata Surnuaiapüha ja Toomas Paul

Väliseestlased

Väliseestlased ehk ulgueestlased on väljaspool Eestit alaliselt elavad eestlased.

Vaata Surnuaiapüha ja Väliseestlased

1958

1958.

Vaata Surnuaiapüha ja 1958

Tuntud ka kui Kabelipüha, Kalmistupüha.