Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Ahven, Avalik veekogu, Eesti, Eesti looduse infosüsteemi objekti registrikood, Eesti Vabaõhumuuseum, Glatsioisostaasia, Habeviires, Hallhani, Hallpõsk-pütt, Hara (Lääne-Nigula), Harilik pilliroog, Haug, Hüpoksia, Hõbehaigur, Hundinui, Järv, Järvkaisel, Kühmnokk-luik, Keskkonnaamet, Koger, Kormoran, Kudani, Kulani peakraav, Lääne-Nigula vald, Madalsoo, Mändvetiktaimed, Mõõkrohi, Mustviires, Noarootsi poolsaar, Ornitoloog, Pärandkooslus, Pürksi, Põhjasõda, Penikeel, Piiranguvöönd, Punapea-vart, Roostik, Rootsi keel, Saare (Lääne-Nigula), Saare matkarada, Salajõe, Sarvikpütt, Särg, Sõtkas, Silma looduskaitseala, Silmeni väin, Sutlepa, Sutlepa kabel, Talv, Tuttpütt, ..., Tuttvart, Valgesilm-vart, Valgetiib-viires, Väikehuik, Väikekajakas, Väikekoskel, Vööla meri, 20. sajand, 2002. Laienda indeks (9 rohkem) »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Sutlepa meri ja Ahven · Näe rohkem »
Avalik veekogu
Avalik veekogu on mõiste Eesti veeseadusest.
Uus!!: Sutlepa meri ja Avalik veekogu · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Sutlepa meri ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti looduse infosüsteemi objekti registrikood
Eesti looduse infosüsteemi objekti registrikood (varem keskkonnaregistri kood) on Eesti looduse infosüsteemi kantud objekti tähistav unikaalne kood.
Uus!!: Sutlepa meri ja Eesti looduse infosüsteemi objekti registrikood · Näe rohkem »
Eesti Vabaõhumuuseum
Nätsi tuulik Eesti Vabaõhumuuseumis Eesti Vabaõhumuuseum on muuseum, mis uurib, kogub ja tutvustab Eesti 18.–20.
Uus!!: Sutlepa meri ja Eesti Vabaõhumuuseum · Näe rohkem »
Glatsioisostaasia
Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.
Uus!!: Sutlepa meri ja Glatsioisostaasia · Näe rohkem »
Habeviires
Habeviires (Chlidonias hybridus) on tiirlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Sutlepa meri ja Habeviires · Näe rohkem »
Hallhani
Hallhani ehk roohani (Anser anser) on suur haneline.
Uus!!: Sutlepa meri ja Hallhani · Näe rohkem »
Hallpõsk-pütt
Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) on pütlaste sugukonda kuuluv veelind.
Uus!!: Sutlepa meri ja Hallpõsk-pütt · Näe rohkem »
Hara (Lääne-Nigula)
Hara on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Sutlepa meri ja Hara (Lääne-Nigula) · Näe rohkem »
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Uus!!: Sutlepa meri ja Harilik pilliroog · Näe rohkem »
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Sutlepa meri ja Haug · Näe rohkem »
Hüpoksia
Hüpoksia ehk hapnikuvaegus on kas kogu organismi või üksikute elundite või kudede hapnikuvaegus pro- ja eukarüootsetes organismides.
Uus!!: Sutlepa meri ja Hüpoksia · Näe rohkem »
Hõbehaigur
Californias Hõbehaigur (Ardea alba) on haigurlaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Sutlepa meri ja Hõbehaigur · Näe rohkem »
Hundinui
Hundinui (Typha) on kõrreliselaadsete seltsi hundinuialiste sugukonda kuuluv õistaimede perekond.
Uus!!: Sutlepa meri ja Hundinui · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Sutlepa meri ja Järv · Näe rohkem »
Järvkaisel
Järvkaisel ehk järvekõrkjas (Schoenoplectus lacustris, sünonüüm Scirpus lacustris) on lõikheinaliste sugukonda kuuluv veetaim.
Uus!!: Sutlepa meri ja Järvkaisel · Näe rohkem »
Kühmnokk-luik
Kühmnokk-luik (Cygnus olor) on partlaste sugukonda luige perekonda kuuluv lind, Eesti suurim lind.
Uus!!: Sutlepa meri ja Kühmnokk-luik · Näe rohkem »
Keskkonnaamet
Keskkonnaamet (lühend KeA) on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.
Uus!!: Sutlepa meri ja Keskkonnaamet · Näe rohkem »
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Sutlepa meri ja Koger · Näe rohkem »
Kormoran
Kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo) on kormoranlaste sugukonda kormorani perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Sutlepa meri ja Kormoran · Näe rohkem »
Kudani
Kudani ehk Gutanäs on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Sutlepa meri ja Kudani · Näe rohkem »
Kulani peakraav
Kulani peakraav on kraav Läänemaal Lääne-Nigula vallas Hosby ja Pürksi külas.
Uus!!: Sutlepa meri ja Kulani peakraav · Näe rohkem »
Lääne-Nigula vald
Lääne-Nigula vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.
Uus!!: Sutlepa meri ja Lääne-Nigula vald · Näe rohkem »
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Uus!!: Sutlepa meri ja Madalsoo · Näe rohkem »
Mändvetiktaimed
Mändvetiktaimed ehk mändvetikad (Charophyta) on rohevetikate hõimkond, mille hulka kuuluvad lähimad embrüofüütide sugulased.
Uus!!: Sutlepa meri ja Mändvetiktaimed · Näe rohkem »
Mõõkrohi
Mõõkrohi (Cladium) on lõikheinaliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Sutlepa meri ja Mõõkrohi · Näe rohkem »
Mustviires
Mustviires (Chlidonias niger) on tiirlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Sutlepa meri ja Mustviires · Näe rohkem »
Noarootsi poolsaar
Piirkonnas, kus maakerke tõttu Noarootsi saar mandriga ühines, asub nüüd jäänukjärvede ja roostike kaitseks moodustatud Silma looduskaitseala. Noarootsi poolsaar on poolsaar Lääne-Eestis, halduslikult jääb see Lääne-Nigula valda Läänemaal.
Uus!!: Sutlepa meri ja Noarootsi poolsaar · Näe rohkem »
Ornitoloog
TÜ Eesti Mereinstituudi korraldataval merelinnustiku laevaloendusel Kihnu merepiirkonnas Ornitoloog ehk linnuuurija ehk linnu-uurija on lindude vaatlemise ja teadusliku uurimisega ehk ornitoloogiaga tegelev inimene.
Uus!!: Sutlepa meri ja Ornitoloog · Näe rohkem »
Pärandkooslus
Alates 1990ndaist kasutatakse Eestis pärandkoosluste hooldamisel järjest sagedamini šoti mägiveiseid Pärandkooslus (ka poollooduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel.
Uus!!: Sutlepa meri ja Pärandkooslus · Näe rohkem »
Pürksi
Pürksi ehk Birkas on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Sutlepa meri ja Pürksi · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Sutlepa meri ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Penikeel
Penikeel (Potamogeton) on üheiduleheliste veetaimede perekond penikeeleliste sugukonnast.
Uus!!: Sutlepa meri ja Penikeel · Näe rohkem »
Piiranguvöönd
Piiranguvöönd on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest või kaitsealust üksikobjekti ümbritsev ala.
Uus!!: Sutlepa meri ja Piiranguvöönd · Näe rohkem »
Punapea-vart
Punapea-vart (Aythya ferina) on partlaste sugukonda vardi perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Sutlepa meri ja Punapea-vart · Näe rohkem »
Roostik
Matsalu roostik Roostik on kõrgete kaldaveetaimede ehk helofüütide kooslus.
Uus!!: Sutlepa meri ja Roostik · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Sutlepa meri ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saare (Lääne-Nigula)
Saare ehk Lyckholm on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Sutlepa meri ja Saare (Lääne-Nigula) · Näe rohkem »
Saare matkarada
Saare matkarada Saare matkarada (ka Saare õpperada) on matkarada Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Saare külas.
Uus!!: Sutlepa meri ja Saare matkarada · Näe rohkem »
Salajõe
Salajõe on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Sutlepa meri ja Salajõe · Näe rohkem »
Sarvikpütt
Sarvikpütt (Podiceps auritus) on pütlaste sugukonda püti perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Sutlepa meri ja Sarvikpütt · Näe rohkem »
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Sutlepa meri ja Särg · Näe rohkem »
Sõtkas
Emane ja isane sõtkas Sõtkas (Bucephala clangula) on partlaste sugukonda sõtka perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Sutlepa meri ja Sõtkas · Näe rohkem »
Silma looduskaitseala
Saunja laht Saunja linnuvaatlustornist. Silma looduskaitseala on kaitseala Lääne-Nigula vallas Hara, Kudani, Pürksi, Saare, Sutlepa, Tahu, Österby, Ingküla, Linnamäe, Salajõe, Saunja ja Kärbla külas ning Haapsalu linnas Herjava külas.
Uus!!: Sutlepa meri ja Silma looduskaitseala · Näe rohkem »
Silmeni väin
Silmeni väin on 19. sajandi teisel poolel kadunud endine väin, mis eraldas Noarootsi poolsaart mandrist.
Uus!!: Sutlepa meri ja Silmeni väin · Näe rohkem »
Sutlepa
Sutlepa ehk Sutlep on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Sutlepa meri ja Sutlepa · Näe rohkem »
Sutlepa kabel
Sutlepa kabel Eesti Vabaõhumuuseumis Sutlepa kabeli interjöör Sutlepa kabel on 17. sajandist pärineva rannarootsi koguduse hoone, mis asub alates 1970.aastast Eesti Vabaõhumuuseumis.
Uus!!: Sutlepa meri ja Sutlepa kabel · Näe rohkem »
Talv
Pillapalu metsasiht talvel 2014 Paljudes maades seostatakse talve lume ja jääga. Jägala juga talvel Talv Saaremaal, jaanuar 2009 Lumehanged Tartu Supilinnas, jaanuar 2011 Talv Kuopios, veebruar 2019 Talv on külm aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Sutlepa meri ja Talv · Näe rohkem »
Tuttpütt
Munad Tuttpütt (Podiceps cristatus) on umbes varesesuurune lind pütlaste sugukonnast.
Uus!!: Sutlepa meri ja Tuttpütt · Näe rohkem »
Tuttvart
Tuttvart (Aythya fuligula) on keskmise suurusega sukelpart.
Uus!!: Sutlepa meri ja Tuttvart · Näe rohkem »
Valgesilm-vart
Valgesilm-vart (isane) Valgesilm-vart ehk ruskevart (Aythya nyroca) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Sutlepa meri ja Valgesilm-vart · Näe rohkem »
Valgetiib-viires
Valgetiib-viires (Chlidonias leucopterus) on tiirlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Sutlepa meri ja Valgetiib-viires · Näe rohkem »
Väikehuik
Väikehuik Väikehuik (Porzana parva) on ruiklaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Sutlepa meri ja Väikehuik · Näe rohkem »
Väikekajakas
Väikekajakas (Larus minutus, Hydrocoloeus minutus) on väga väike kajakas, kes erineb teistest kajakatest oma välimuse poolest.
Uus!!: Sutlepa meri ja Väikekajakas · Näe rohkem »
Väikekoskel
Väikekoskel ehk pudukoskel (Mergellus albellus) on partlaste sugukonda kuuluv veelinnuliik.
Uus!!: Sutlepa meri ja Väikekoskel · Näe rohkem »
Vööla meri
Vööla meri ehk Bysholmsvike (ka Võõla meri, Vööle meri; rts Bysholmsviken, Bisolmsvike) on järv Läänemaal Noarootsi vallas Hara ja Kudani külas.
Uus!!: Sutlepa meri ja Vööla meri · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Sutlepa meri ja 20. sajand · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Sutlepa meri ja 2002 · Näe rohkem »
