Sisukord
16 suhted: Bensiin, Detonatsioon, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Lahustuvus vees, Lenduvus, Mürgisus, Metallorgaanilised ühendid, Molaarmass, Molekul, Murdumisnäitaja, Oktaaniarv, Plii, Süsinik, Sulamistemperatuur, Tihedus.
Bensiin
Bensiin purgis Bensiin (Briti inglise keeles petrol, Ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.
Vaata Tetraetüülplii ja Bensiin
Detonatsioon
Detonatsioon on ülikiire (kuni 9000 m/s) füüsikalis-keemiliste protsesside levimine lõhkeaines, millega kaasneb rõhu järsk kasv ja lööklaine.
Vaata Tetraetüülplii ja Detonatsioon
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Vaata Tetraetüülplii ja Keemiline valem
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Vaata Tetraetüülplii ja Keemistemperatuur
Lahustuvus vees
Lahustuvus vees ehk vees lahustuvus on suurus, mis iseloomustab mingisuguse keemilise aine võimet teatud temperatuuril vees lahustuda.
Vaata Tetraetüülplii ja Lahustuvus vees
Lenduvus
Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.
Vaata Tetraetüülplii ja Lenduvus
Mürgisus
Mürgisus ehk toksilisus on aine või nähtuse omadus, mis muudab selle mürgiseks.
Vaata Tetraetüülplii ja Mürgisus
Metallorgaanilised ühendid
Metallorgaanilisteks ühenditeks nimetatakse klassikaliselt ühendeid, kus on vähemalt üks metall-süsinik-side, kusjuures tegu on orgaanilisse rühma kuuluva süsinikuga.
Vaata Tetraetüülplii ja Metallorgaanilised ühendid
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Vaata Tetraetüülplii ja Molaarmass
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Tetraetüülplii ja Molekul
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Vaata Tetraetüülplii ja Murdumisnäitaja
Oktaaniarv
Oktaaniarv on bensiini detonatsioonikindlust iseloomustav näitaja.
Vaata Tetraetüülplii ja Oktaaniarv
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Vaata Tetraetüülplii ja Plii
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Tetraetüülplii ja Süsinik
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Tetraetüülplii ja Sulamistemperatuur
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.