Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Budism, Hiina keel, Kangjur, Mahajaana suutrad, Mongoli keel, Pühakiri, Sanskriti keel, Sarvastivaada, Tantrad, Tengjur, Tiibeti budism, Tiibeti keel, Tipiṭaka, Uiguuri keel, Vadžrajaana, 11. sajand, 12. sajand, 13. sajand, 1320, 14. sajand, 1411, 16. sajand, 17. sajand, 7. sajand, 9. sajand.
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja Budism · Näe rohkem »
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja Hiina keel · Näe rohkem »
Kangjur
Kangjur ehk Kandžur (tiibeti keeles བཀའ་འགྱུར bka’ ‘gyur ‘sõna tõlge’), on tiibeti kaanoni esimene osa, mis sisaldab peamiselt suutrate ja tantrate tõlkeid. Kandžuri tekstid süstematiseeris ja pani kokku Tiibeti ajaloolane Putön 13. sajandil, ehk umbes 18 sajandit pärast Buddha parinirvaanat. Esimene Kandžuri trükitud versioon ilmus 1411. aastal Pekingis. Tiibetis hakati trükkima tekste 14. sajandi algul, mil kasutati puutahvlite sisselõigatud matriitse. Tiibeti kaanoni teine on Tengjur ehk Tandžur, mis sisaldab kommentaare Kandžuris asuvate tekstide kohta. Kandžur hõlmab kokku üle 1000 teksti enam kui 100 köites ja sai oma lõpliku kuju Butöni juhendamisel Šalu (tiibeti keeles zhwa lu) kloostris 14. saj. Esmakordselt trükiti Kangjur puitplaatidelt 1411. aastal.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja Kangjur · Näe rohkem »
Mahajaana suutrad
Mahajaana suutrad on mahajaana budismi pühakirjad, mis ei kuulu ''Tipiṭaka'''sse.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja Mahajaana suutrad · Näe rohkem »
Mongoli keel
Mongoli keel on mongoli keelerühma idarühma kuuluv keel.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja Mongoli keel · Näe rohkem »
Pühakiri
Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja Pühakiri · Näe rohkem »
Sanskriti keel
Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja Sanskriti keel · Näe rohkem »
Sarvastivaada
Sarvastivaada koolkond (sanskriti keeles sarvāstivāda ‘kõik-on-olemas-õpetus’) oli 3. sajandist e.m.a kuni 7. sajandini mõjukaim budismi koolkond Indias ja Sise-Aasias, eriti Gandhāras.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja Sarvastivaada · Näe rohkem »
Tantrad
''Višva-vadžra''. V. Väärtnõu illustratsioon Tantra (tiibeti keeles rgyd, sanskriti keeles tantra) on hinduismist ja mõningate mittetheravaada budistlike koolkondade poolt kasutusele võetud esoteeriline praktika.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja Tantrad · Näe rohkem »
Tengjur
Tengjur ehk Tandžur (tiibeti keeles bstan ’gyur ‘õpetuse ümberpanek’) on tiibeti kaanoni teine osa Kangjuri kõrval, mis sisaldab peamiselt india õpetlaste šaastrate ja kommentaaride, tantristlike tekstide ning vanaindia kirjandusteoste ja teaduslike tekstide tõlkeid tiibeti keelde.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja Tengjur · Näe rohkem »
Tiibeti budism
Tiibeti budism (varasem nimetus lamaism) on budismi erikuju, mis pärineb Tiibetist.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja Tiibeti budism · Näe rohkem »
Tiibeti keel
Tiibeti keel on üldnimetus, mida kasutatakse vastastikku arusaadamatute kesktiibeti, khami ja amdo keele murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse Hiina Rahvavabariigi poliitilise kontrolli all olevatel Tiibeti aladel.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja Tiibeti keel · Näe rohkem »
Tipiṭaka
Tipiṭaka või Tripiṭaka (paali keeles tipiṭaka ‘kolm korvi, kolmikkorv’; sanskriti keeles tripiṭaka; tiibeti keeles སྡེ་སྣོད་གསུམ sde snod gsum; hiina keeles 三藏 sanzang; jaapani keeles sanzō) on budismi pühakirjakogu, Buddha õpetuste kogumik, mis koosneb kolmest osast ehk "korvist".
Uus!!: Tiibeti kaanon ja Tipiṭaka · Näe rohkem »
Uiguuri keel
Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond Hiinas Uiguuri keel (uiguuri keeles ئۇيغۇر تىلى, hääldus uyğur tili) on Altai keelkonda kuuluv idaturgi keel, mille ingliskeelsed nimetused on ka Uighuir, Uighur, Uiguir, Uigur, Uygur, Weiwu’er, Wiga.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja Uiguuri keel · Näe rohkem »
Vadžrajaana
Vadžrajaana (ka vajrayana, sanskriti keeles vajrayāna, ‘vadžrasõiduk, teemantsõiduk, teemantvälgu sõiduk’; tiibeti keeles rdo rje theg pa; hiina keeles mizong, ⾦剛頂宗 jingangdingzong; jaapani keeles misshū, kongōchōshū; tuntud ka kui tantristlik budism, mantrajaana, tantrajaana) on budismi esoteeriline suund, mis kujunes Indias I aastatuhande teisel poolel ning sai hiljem valitsevaks suunaks tiibeti budismis ning on esindatud ka hiina budismi zhenyan’i ja jaapani budismi shingon’i koolkondades.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja Vadžrajaana · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja 11. sajand · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja 12. sajand · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja 13. sajand · Näe rohkem »
1320
1320.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja 1320 · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja 14. sajand · Näe rohkem »
1411
1411.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja 1411 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja 16. sajand · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja 17. sajand · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja 7. sajand · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Tiibeti kaanon ja 9. sajand · Näe rohkem »
