Sisukord
25 suhted: Budism, Hiina keel, Kangjur, Mahajaana suutrad, Mongoli keel, Pühakiri, Sanskriti keel, Sarvastivaada, Tantrad, Tengjur, Tiibeti budism, Tiibeti keel, Tipiṭaka, Uiguuri keel, Vadžrajaana, 11. sajand, 12. sajand, 13. sajand, 1320, 14. sajand, 1411, 16. sajand, 17. sajand, 7. sajand, 9. sajand.
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Vaata Tiibeti kaanon ja Budism
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Vaata Tiibeti kaanon ja Hiina keel
Kangjur
Kangjur ehk Kandžur (tiibeti keeles བཀའ་འགྱུར bka’ ‘gyur ‘sõna tõlge’), on tiibeti kaanoni esimene osa, mis sisaldab peamiselt suutrate ja tantrate tõlkeid. Kandžuri tekstid süstematiseeris ja pani kokku Tiibeti ajaloolane Putön 13.
Vaata Tiibeti kaanon ja Kangjur
Mahajaana suutrad
Mahajaana suutrad on mahajaana budismi pühakirjad, mis ei kuulu ''Tipiṭaka'''sse.
Vaata Tiibeti kaanon ja Mahajaana suutrad
Mongoli keel
Mongoli keel on mongoli keelerühma idarühma kuuluv keel.
Vaata Tiibeti kaanon ja Mongoli keel
Pühakiri
Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul.
Vaata Tiibeti kaanon ja Pühakiri
Sanskriti keel
Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.
Vaata Tiibeti kaanon ja Sanskriti keel
Sarvastivaada
Sarvastivaada koolkond (sanskriti keeles sarvāstivāda ‘kõik-on-olemas-õpetus’) oli 3. sajandist e.m.a kuni 7. sajandini mõjukaim budismi koolkond Indias ja Sise-Aasias, eriti Gandhāras.
Vaata Tiibeti kaanon ja Sarvastivaada
Tantrad
''Višva-vadžra''. V. Väärtnõu illustratsioon Tantra (tiibeti keeles rgyd, sanskriti keeles tantra) on hinduismist ja mõningate mittetheravaada budistlike koolkondade poolt kasutusele võetud esoteeriline praktika.
Vaata Tiibeti kaanon ja Tantrad
Tengjur
Tengjur ehk Tandžur (tiibeti keeles bstan ’gyur ‘õpetuse ümberpanek’) on tiibeti kaanoni teine osa Kangjuri kõrval, mis sisaldab peamiselt india õpetlaste šaastrate ja kommentaaride, tantristlike tekstide ning vanaindia kirjandusteoste ja teaduslike tekstide tõlkeid tiibeti keelde.
Vaata Tiibeti kaanon ja Tengjur
Tiibeti budism
Tiibeti budism (varasem nimetus lamaism) on budismi erikuju, mis pärineb Tiibetist.
Vaata Tiibeti kaanon ja Tiibeti budism
Tiibeti keel
Tiibeti keel on üldnimetus, mida kasutatakse vastastikku arusaadamatute kesktiibeti, khami ja amdo keele murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse Hiina Rahvavabariigi poliitilise kontrolli all olevatel Tiibeti aladel.
Vaata Tiibeti kaanon ja Tiibeti keel
Tipiṭaka
Tipiṭaka või Tripiṭaka (paali keeles tipiṭaka ‘kolm korvi, kolmikkorv’; sanskriti keeles tripiṭaka; tiibeti keeles སྡེ་སྣོད་གསུམ sde snod gsum; hiina keeles 三藏 sanzang; jaapani keeles sanzō) on budismi pühakirjakogu, Buddha õpetuste kogumik, mis koosneb kolmest osast ehk "korvist".
Vaata Tiibeti kaanon ja Tipiṭaka
Uiguuri keel
Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond Hiinas Uiguuri keel (uiguuri keeles ئۇيغۇر تىلى, hääldus uyğur tili) on Altai keelkonda kuuluv idaturgi keel, mille ingliskeelsed nimetused on ka Uighuir, Uighur, Uiguir, Uigur, Uygur, Weiwu’er, Wiga.
Vaata Tiibeti kaanon ja Uiguuri keel
Vadžrajaana
Vadžrajaana (ka vajrayana, sanskriti keeles vajrayāna, ‘vadžrasõiduk, teemantsõiduk, teemantvälgu sõiduk’; tiibeti keeles rdo rje theg pa; hiina keeles mizong, ⾦剛頂宗 jingangdingzong; jaapani keeles misshū, kongōchōshū; tuntud ka kui tantristlik budism, mantrajaana, tantrajaana) on budismi esoteeriline suund, mis kujunes Indias I aastatuhande teisel poolel ning sai hiljem valitsevaks suunaks tiibeti budismis ning on esindatud ka hiina budismi zhenyan’i ja jaapani budismi shingon’i koolkondades.
Vaata Tiibeti kaanon ja Vadžrajaana
11. sajand
11.
Vaata Tiibeti kaanon ja 11. sajand
12. sajand
12.
Vaata Tiibeti kaanon ja 12. sajand
13. sajand
13.
Vaata Tiibeti kaanon ja 13. sajand
1320
1320.
Vaata Tiibeti kaanon ja 1320
14. sajand
14.
Vaata Tiibeti kaanon ja 14. sajand
1411
1411.
Vaata Tiibeti kaanon ja 1411
16. sajand
16.
Vaata Tiibeti kaanon ja 16. sajand
17. sajand
17.
Vaata Tiibeti kaanon ja 17. sajand
7. sajand
7.
Vaata Tiibeti kaanon ja 7. sajand
9. sajand
9.
Vaata Tiibeti kaanon ja 9. sajand