Kiiremini kui brauser!
9 suhted: Hausa keel, Häälik, Hiina keel, Läti keel, Leedu keel, Sõnavorm, Silp, Toonikeel, Vietnami keel.
Hausa keel
Hausa keel on afroaasia keelkonna Lääne-Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt Nigeerias ja Nigeris, aga ka Ghanas, Beninis, Kamerunis, Elevandiluurannikul, Sudaanis ja Togos.
Uus!!: Toon (keeleteadus) ja Hausa keel · Näe rohkem »
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Uus!!: Toon (keeleteadus) ja Häälik · Näe rohkem »
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Uus!!: Toon (keeleteadus) ja Hiina keel · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Toon (keeleteadus) ja Läti keel · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Toon (keeleteadus) ja Leedu keel · Näe rohkem »
Sõnavorm
Sõnavormideks nimetatakse ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab.
Uus!!: Toon (keeleteadus) ja Sõnavorm · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Toon (keeleteadus) ja Silp · Näe rohkem »
Toonikeel
Toonikeel on keel, mille puhul toon võib olla sõna tähendust eristav.
Uus!!: Toon (keeleteadus) ja Toonikeel · Näe rohkem »
Vietnami keel
Vietnami keel on austroaasia keelkonnas suurima kõnelejate arvuga keel.
