Kiiremini kui brauser!
15 suhted: Ajumassi ja kehamassi suhe, Fülogenees, Hambad, Kahekülgsed, Karbid, Kombits, Kulgemine, Loom, Morfoloogia (bioloogia), Neuron, Okasnahksed, Pea, Polüüp, Suised, Toitumine.
Ajumassi ja kehamassi suhe
Ajumassi ja kehamassi suhe on looma peaaju massi ja kehamassi suhe.
Uus!!: Tsefalisatsioon ja Ajumassi ja kehamassi suhe · Näe rohkem »
Fülogenees
parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Uus!!: Tsefalisatsioon ja Fülogenees · Näe rohkem »
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Tsefalisatsioon ja Hambad · Näe rohkem »
Kahekülgsed
Kahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad.
Uus!!: Tsefalisatsioon ja Kahekülgsed · Näe rohkem »
Karbid
Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast.
Uus!!: Tsefalisatsioon ja Karbid · Näe rohkem »
Kombits
Kombitsad ehk tentaaklid on paljudel selgrootutel esinevad suu ligidal asetsevad kompimiselundid.
Uus!!: Tsefalisatsioon ja Kombits · Näe rohkem »
Kulgemine
Kulgemine ehk lokomotsioon (ka liikumine) on loomade (sealhulgas inimese) liikumine ühest kohast teise teda ümbritsevas keskkonnas.
Uus!!: Tsefalisatsioon ja Kulgemine · Näe rohkem »
Loom
Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.
Uus!!: Tsefalisatsioon ja Loom · Näe rohkem »
Morfoloogia (bioloogia)
Morfoloogia on bioloogia haru, mis tegeleb organismide ja nende osade kuju uurimisega.
Uus!!: Tsefalisatsioon ja Morfoloogia (bioloogia) · Näe rohkem »
Neuron
Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.
Uus!!: Tsefalisatsioon ja Neuron · Näe rohkem »
Okasnahksed
Okasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond.
Uus!!: Tsefalisatsioon ja Okasnahksed · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Tsefalisatsioon ja Pea · Näe rohkem »
Polüüp
Koralli polüüp Polüüp on üks kahest ainuõõssete esinemisvormist või põlvkonnast meduusi kõrval.
Uus!!: Tsefalisatsioon ja Polüüp · Näe rohkem »
Suised
Jooksiklase ''Scarites buparius'' haukamissuised. Komapunnpea (''Hesperia comma'') imemissuised. Mesilase (''Colletes daviesanus'') libamissuised. Suised on lülijalgsete (sealhulgas putukate) suu ümber paiknevad, loomarühmiti väga erineva kujuga jätked, mille peaülesanne on toidu vastuvõtt ja selle esmane töötlus (näiteks tükeldamine, surmamine).
Uus!!: Tsefalisatsioon ja Suised · Näe rohkem »
Toitumine
Toitumine ka toiduahel on organismide üldine eluavaldus, ka energia hankimise protsess, mille käigus toimub toidu hankimine, ära söömine, metabolism (oksüdatsioon jpm) ja seedimine koos toitainete omastamise ja väljutamisega.
Uus!!: Tsefalisatsioon ja Toitumine · Näe rohkem »
