Sisukord
35 suhted: Aksioom, Alfred North Whitehead, Alonzo Church, Anonüümne funktsioon, Ühend, Ühiktüüp, Bertrand Russell, Boole'i algebra, Disjunktsioon, Formaalloogika, Hulgateooria, Informaatika, Intuitsionistlik loogika, Järjestatud paar, Kategooriateooria, Konjunktsioon, Korrutistüüp, Lambda-arvutus, Matemaatika, Naiivne hulgateooria, Naturaalarv, Paradoks, Predikaat, Predikaatloogika, Russelli paradoks, Sildistatud ühend, Tühi tüüp, Tõestusassistent, Tõeväärtus, Tõeväärtus (andmetüüp), Tuletusreegel, Valikuaksioom, Välistatud kolmanda seadus, Võrdsus, Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika.
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Vaata Tüübiteooria ja Aksioom
Alfred North Whitehead
Alfred North Whitehead. Alfred North Whitehead (15. veebruar 1861 – 30. detsember 1947) oli inglise matemaatik ja filosoof.
Vaata Tüübiteooria ja Alfred North Whitehead
Alonzo Church
Alonzo Church (14. juuni 1903 – 11. august 1995) oli Ameerika Ühendriikide matemaatik ja loogik, kes andis olulise panuse matemaatilise loogika arengusse ja teoreetilise informaatika alustesse.
Vaata Tüübiteooria ja Alonzo Church
Anonüümne funktsioon
Anonüümne funktsioon on funktsioon (või protseduur), millele pole määratud nime.
Vaata Tüübiteooria ja Anonüümne funktsioon
Ühend
''Venni diagramm'': Hulkade ''A'' ja ''B'' ühend on joonisel kogu siniseks värvitud osa Hulkade A ja B ühendiks ehk summaks nimetatakse matemaatikas hulka A ∪ B, mille elementideks on parajasti kõik hulga A ja kõik hulga B elemendid.
Vaata Tüübiteooria ja Ühend
Ühiktüüp
Ühiktüüp on tüübiteoorias tüüp, millel saab olla ainult üks väärtus (ning seega ei saa see kanda informatsiooni).
Vaata Tüübiteooria ja Ühiktüüp
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Vaata Tüübiteooria ja Bertrand Russell
Boole'i algebra
Boole'i algebra on hulk koos sellel defineeritud kahe kommutatiivse, assiotsiatiivse, teineteise suhtes distributiivse ja neelduva binaarse algebralise tehtega, mida nimetatakse konjunktsiooniks (tähis ∧) ning disjunktsiooniks (tähis ∨), ja involutsioon, mis kannab nime eitus või täiend (tähis ¬).
Vaata Tüübiteooria ja Boole'i algebra
Disjunktsioon
Tehte \scriptstyle A \lor B Venni diagramm Tehte \scriptstyle A \lor B \lor C Venni diagrammDisjunktsioon ehk loogiline liitmine on binaarne loogikatehe: lausete A ja B disjunktsioon A\veeB loetakse vääraks parajasti siis, kui laused A ja B on mõlemad väärad ning tõeseks kõigil muudel juhtudel.
Vaata Tüübiteooria ja Disjunktsioon
Formaalloogika
Formaalloogika ehk formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed.
Vaata Tüübiteooria ja Formaalloogika
Hulgateooria
Hulgateooria on matemaatika haru, mis uurib hulkade üldisi omadusi, samuti järjestusi ja muid seoseid ning mõningaid muid valdkondi.
Vaata Tüübiteooria ja Hulgateooria
Informaatika
Informaatika ehk arvutiteadus (ka arvutiasjandus; inglise computer science, saksa Informatik, prantsuse informatique) on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru.
Vaata Tüübiteooria ja Informaatika
Intuitsionistlik loogika
Intuitsionistlik loogika (inglise intuitionistic logic) on mitteklassikaline loogika, millele pani aluse hollandi matemaatik Arend Heyting (1898-1980).
Vaata Tüübiteooria ja Intuitsionistlik loogika
Järjestatud paar
Järjestatud paar koondab kaks objekti: esimese elemendi ja teise elemendi.
Vaata Tüübiteooria ja Järjestatud paar
Kategooriateooria
Skeem kategooriast objektidega ''X'', ''Y'' ja ''Z'', ning morfismidega ''f'', ''g'', ''g'' ∘ ''f''. Kujutatud ei ole kategooria kolme identiteedimorfismi, 1''X'', 1''Y'' ja 1''Z'', mis oleksid kolm noolt igast objektist tagasi samasse objekti.
Vaata Tüübiteooria ja Kategooriateooria
Konjunktsioon
Konjunktsioon ehk loogiline korrutamine ehk "ning" on üks binaarne loogikatehe lauseloogikat sisaldavates sümbolloogika süsteemides.
Vaata Tüübiteooria ja Konjunktsioon
Korrutistüüp
Programmeerimiskeeltes ja tüübiteoorias on tüüpide korrutamise tulemuseks uus struktuurne tüüp.
Vaata Tüübiteooria ja Korrutistüüp
Lambda-arvutus
Lambda-arvutus (λ-arvutus) on formaalne arvutuste esitusviis.
Vaata Tüübiteooria ja Lambda-arvutus
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Tüübiteooria ja Matemaatika
Naiivne hulgateooria
Naiivseks hulgateooriaks hakati 20.
Vaata Tüübiteooria ja Naiivne hulgateooria
Naturaalarv
Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3,...
Vaata Tüübiteooria ja Naturaalarv
Paradoks
Paradoks on pealtnäha vastuoluline avaldus, mis võib seejuures olla tõene.
Vaata Tüübiteooria ja Paradoks
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Vaata Tüübiteooria ja Predikaat
Predikaatloogika
Predikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid.
Vaata Tüübiteooria ja Predikaatloogika
Russelli paradoks
Russelli paradoks on 1901.
Vaata Tüübiteooria ja Russelli paradoks
Sildistatud ühend
Sildistatud ühend (inglise keeles tagged union) ehk variant, summatüüp või kaaskorrutis, on informaatikas andmetüüp, mis sisaldab mitut erinevat fikseeritud tüüpi.
Vaata Tüübiteooria ja Sildistatud ühend
Tühi tüüp
Tühi tüüp ehk absurdtüüp on tüübiteoorias tüüp, millel pole ühtegi termi.
Vaata Tüübiteooria ja Tühi tüüp
Tõestusassistent
Interaktiivne tõestussessioon CoqIDE keskkonnas, kus tõestusskript on vasakul ja tõestuse seisund on paremal. Tõestusassistent ehk interaktiivne teoreemitõestaja on arvutiprogramm, mis aitab inimestel arvuti abiga arendada formaalseid tõestusi igasugustele teoreemidele.
Vaata Tüübiteooria ja Tõestusassistent
Tõeväärtus
Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.
Vaata Tüübiteooria ja Tõeväärtus
Tõeväärtus (andmetüüp)
Tõeväärtus on arvutiteaduses kahe võimaliku väärtusega andmetüüp, mille väärtusteks on kas tõene või väär.
Vaata Tüübiteooria ja Tõeväärtus (andmetüüp)
Tuletusreegel
Tuletusreegel või järeldusreegel on loogiline vorm, mis koosneb eelduste süntaksi analüüsi ja järelduste tuletamise funktsioonidest.
Vaata Tüübiteooria ja Tuletusreegel
Valikuaksioom
Valikuaksioom ehk valiku aksioom ehk Zermelo aksioom (inglise keeles axiom of choice, lühend AC) on hulgateooria aksioom, mille kohaselt mittetühjade hulkade mistahes süsteemi korral leidub kujutus, mis seab selle süsteemi igale hulgale vastavusse tema teatava esindaja.
Vaata Tüübiteooria ja Valikuaksioom
Välistatud kolmanda seadus
Välistatud kolmanda seadus ehk välistatud kolmanda reegel ehk välistatud kolmanda printsiip ehk välistatud kolmanda põhilause (ka tertium non datur, principium exclusi tertii) on reegel loogikas, mille kohaselt tõene on kas propositsioon või tema eitus, kolmandat võimalust pole.
Vaata Tüübiteooria ja Välistatud kolmanda seadus
Võrdsus
Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.
Vaata Tüübiteooria ja Võrdsus
Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika
Valikuaksioomiga Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika ehk valikuaksioomiga Zermelo-Fraenkeli hulgateooria ehk Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika ehk Zermelo-Fraenkeli hulgateooria (tähis ZFC või ZF + C) on üks aksiomaatilise hulgateooria variante, tänapäeval standardne variant.
Vaata Tüübiteooria ja Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika
Tuntud ka kui Tüüpide teooria.