Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Uderna mõis

Index Uderna mõis

Mõisa peahoone Mõisa park Uderna mõis (saksa keeles Uddern) oli rüütlimõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.

Sisukord

  1. 9 suhted: Elva vald, Rüütlimõis, Rõngu kihelkond, Saksa keel, Tartu maakond, Tartumaa, Tiesenhausen, 1486, 1919.

Elva vald

Elva vald on 2.

Vaata Uderna mõis ja Elva vald

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Vaata Uderna mõis ja Rüütlimõis

Rõngu kihelkond

Rõngu kirik Rõngu kihelkond (lühend Rõn; saksa keeles Kirchspiel Ringen) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Vaata Uderna mõis ja Rõngu kihelkond

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Vaata Uderna mõis ja Saksa keel

Tartu maakond

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Uderna mõis ja Tartu maakond

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Vaata Uderna mõis ja Tartumaa

Tiesenhausen

Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.

Vaata Uderna mõis ja Tiesenhausen

1486

1486.

Vaata Uderna mõis ja 1486

1919

1919.

Vaata Uderna mõis ja 1919