Sisukord
11 suhted: Järvamaa, Koeru kihelkond, Norra mõis, Saksa keel, Udeva mõis, Vaali mõis, Vald, Vallaseadus, Väinjärve vald (Koeru kihelkond), 1866, 1912.
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Udeva vald ja Järvamaa
Koeru kihelkond
Koeru kirik Koeru kihelkond (ka Maarja-Magdaleena kihelkond, saksa keeles St. Marien-Magdalenen, lühend Koe) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata Udeva vald ja Koeru kihelkond
Norra mõis
Norra mõis (saksa keeles Kaltenborn) oli rüütlimõis Järvamaal Koeru kihelkonnas.
Vaata Udeva vald ja Norra mõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Udeva vald ja Saksa keel
Udeva mõis
Mõisahoone otsavaade Udeva mõis seest Udeva mõis (saksa keeles Uddewa) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Udeva vald ja Udeva mõis
Vaali mõis
Vaali mõis (saksa keeles Wahlhof, varem Meyfer ehk Metsataggo (vaadatud 26.01.2016)) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 26.01.2016).
Vaata Udeva vald ja Vaali mõis
Vald
Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.
Vaata Udeva vald ja Vald
Vallaseadus
Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus (Ma koggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele: Ria-, Tallinna- ja Kuramale. 19. veebruarist 1866.), mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.
Vaata Udeva vald ja Vallaseadus
Väinjärve vald (Koeru kihelkond)
Väinjärve vald (vananenud nimega Veinjärve vald; saksa keeles Weinjerwen) oli vald Koeru kihelkonnas 1866 (vaadatud 01.12.2014)–1939.
Vaata Udeva vald ja Väinjärve vald (Koeru kihelkond)
1866
1866.
Vaata Udeva vald ja 1866
1912
1912.
Vaata Udeva vald ja 1912
Tuntud ka kui Udeva-Norra vald.

