Sisukord
23 suhted: Advokaat, Antoninus Pius, Şūr, Bütsantsi keisrite loend, Caracalla, Corpus iuris civilis, Digesta, Edikt, Elagabalus, Gallia, Jurist, Justinianus I, Loomuõigus, Macrinus, Marcus Antistius Labeo, Ohvitser, Papinianus, Prefekt (Vana-Rooma), Pretoriaanid, Rooma, Rooma riik, Septimius Severus, Severus Alexander.
- Sündinud 170. aastatel
- Surnud 223
- Vanarooma juristid
Advokaat
Advokaat Suurbritannias (XX sajand) Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine.
Vaata Ulpianus ja Advokaat
Antoninus Pius
Antoninus Pius (Imperator Caesar Divi Hadriani Divi Traiani Titus Aelius Hadrianus Antoninus Augustus Pius; sünninimi Titus Aurelius Fulvus Boionius Arrius Antoninus; 19. september 86 Nemausus – 7. märts 161) oli Vana-Rooma keiser alates 10. juulist 138 kuni surmani.
Vaata Ulpianus ja Antoninus Pius
Şūr
Şūr on sadamalinn Liibanoni lõunaosas ja Lõuna-Liibanoni kubernerkonna keskus.
Vaata Ulpianus ja Şūr
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Vaata Ulpianus ja Bütsantsi keisrite loend
Caracalla
Caracalla (Imperator Caesar Divi Septimii Severi Pii Divi Marcus Antonini Marcus Aurelius Severus Antoninus; sünninimi Lucius Septimius Bassianus; 4. aprill 186 – 8. aprill 217 oli Vana-Rooma keiser 4. veebruar 211 kuni surmani. Tema valitsusaeg sai tuntud 212. aastal andis väljaantud "Constitutio Antoniniana" (tuntud ka kui "Caracalla edikt") poolest, millega said Rooma kodakondsuse kõik keisririigis elanud vabad mehed.
Vaata Ulpianus ja Caracalla
Corpus iuris civilis
Corpus iuris civilis on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528.
Vaata Ulpianus ja Corpus iuris civilis
Digesta
Digesta seu Pandectae, 1581 "Digesta seu Pandectae" (ee "Digestid ehk Pandektid") on üks osa Rooma õiguse kogust "Corpus iuris civilis".
Vaata Ulpianus ja Digesta
Edikt
Edikt on riigi valitseja, enamasti monarhi tähtis määrus või käskkiri.
Vaata Ulpianus ja Edikt
Elagabalus
Elagabalus (Imperator Caesar Divi Antonini Magni Divi Septimii Severii Pii Diadumenianus Severus Augustus; sünninimi Varius Avitus; u 203 – 11. märts 222) oli Vana-Rooma keiser 16. maist 218 kuni surmani.
Vaata Ulpianus ja Elagabalus
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Vaata Ulpianus ja Gallia
Jurist
Advokaat, Suurbritannia Jurist on sügavamate õigusalaste teadmistega isik.
Vaata Ulpianus ja Jurist
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14.
Vaata Ulpianus ja Justinianus I
Loomuõigus
Loomuõigus on õigusteooria, milles usutakse, et on olemas mingisugused moraalipõhimõtted ja reeglid, mida inimene mitte mingil juhul muuta ei tohi ja mis kehtivad eranditult kõikidele inimestele.
Vaata Ulpianus ja Loomuõigus
Macrinus
Macrinus (Imperator Caesar Marcus Opellius Severus Macrinus Augustus; sünninimi Marcus Opellius Macrinus; (? 165 Mauretaania – juuni 218), oli Rooma keisririigi keiser 11. aprill 217 kuni juuni 218. Macrinus oli eelmise Rooma keisri, Caracalla tapja. Macrinuse valitsusajal (217–218) peeti ebaedukat sõda Partiaga ning Armeeniaga ja ta tõugati võimult sõjaväe poolt ja tapeti seejärel.
Vaata Ulpianus ja Macrinus
Marcus Antistius Labeo
Marcus Antistius Labeo (54 eKr – 10 või 11 pKr) oli Vana-Rooma kirjanik ja õigusteadlane.
Vaata Ulpianus ja Marcus Antistius Labeo
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
Vaata Ulpianus ja Ohvitser
Papinianus
pisi Aemilius Papinianus (kr Αιμίλιος Παπινιανός) (142–212), tuntud lühemalt kui Papinianus, oli hinnatud Rooma jurist, ülemprokurör ning pärast Gaius Fluvius Plautianuse surma 205.
Vaata Ulpianus ja Papinianus
Prefekt (Vana-Rooma)
Prefekt oli Rooma ametnik, kelle määrasid ametisse magistraadid või keiser.
Vaata Ulpianus ja Prefekt (Vana-Rooma)
Pretoriaanid
Pretoriaanid (ladina keeles Praetoriani) olid Rooma keisri ihukaitseväelased.
Vaata Ulpianus ja Pretoriaanid
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Ulpianus ja Rooma
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Ulpianus ja Rooma riik
Septimius Severus
Septimius Severus (Imperator Caesar Divi Marcus Antonini Divi Antonini Pii Lucius Septimius Severus Pertinax Augustus; sünninimi Lucius Septimius Severus; 11. aprill 146 – 4. veebruar 211) oli Vana-Rooma keiser 9. aprillist 193 surmani.
Vaata Ulpianus ja Septimius Severus
Severus Alexander
Severus Alexander (Imperator Caesar Divi Antonini Magni Divi Septimii Severii Pii Marcus Aurelius Severus Alexander Augustus); sünninimi Marcus Bassianus Alexianus; 1. oktoober 209 – veebruar 235 oli Vana-Rooma keiser 14. märtsist 222 kuni surmani, seega valitses ta 13 aastat ning suri 26-aastaselt.
Vaata Ulpianus ja Severus Alexander
Vaata ka
Sündinud 170. aastatel
- Balbinus
- Maximinus Thrax
- Ulpianus
Surnud 223
- Calixtus I
- Liu Bei
- Ulpianus
Vanarooma juristid
- Aelius Marcianus
- Alfenus Varus
- Appianos
- Appius Claudius Caecus
- Cato Vanem
- Cicero
- Gaius
- Hermogenianus
- Iulius Paulus Prudentissimus
- Javolenus Priscus
- Marcus Antistius Labeo
- Masurius Sabinus
- Papinianus
- Proculus
- Publius Iuventius Celsus
- Quintus Mucius Scaevola (Pontifex)
- Salvius Iulianus
- Sextus Pomponius
- Tacitus
- Tribonianus
- Ulpianus
Tuntud ka kui Domitius Ulpianus.