Kiiremini kui brauser!
53 suhted: Aivar Leito, Aprill, Briti saared, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Gröönimaa, Hall (värvus), Hanelised, Hani, Jääkaru, Järv, Johann Matthäus Bechstein, Kael, Kalju, Kallas, Keelikloomad, Kolgujev, Koloonia (bioloogia), Lagle, Lääne-Eesti, Lõunasaar, Lendamine, Linnud, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Loomad, Loomade elu, Madalmaad, Mai, Must, Mustlagle, Novaja Zemlja, November, Oja, Oktoober, Partlased, Perekond (bioloogia), Pesa, Pesitsemine, Polaarrebane, Rannik, Selg, Skandinaavia poolsaar, Sugukond (bioloogia), Sulestik, Sulgimine, Taimed, Tallinn, Teravmäed, Tiib, Ujumine, Valge, ..., Veelind, 1803, 2000. Laienda indeks (3 rohkem) »
Aivar Leito
Aivar Leito Eesti Maaülikoolis 2011. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo. Aivar Leito (24. august 1954 – 21. september 2018) oli eesti ornitoloog.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Aivar Leito · Näe rohkem »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Aprill · Näe rohkem »
Briti saared
Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Briti saared · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Hall (värvus)
Hall on värvus, mis on musta ja valge vahepealne.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Hall (värvus) · Näe rohkem »
Hanelised
Hanelised (Anseriformes) on lindude klassi kuuluv selts.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Hanelised · Näe rohkem »
Hani
Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Hani · Näe rohkem »
Jääkaru
Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Jääkaru · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Järv · Näe rohkem »
Johann Matthäus Bechstein
Johann Matthäus Bechstein (11. juuli 1757 – 23. veebruar 1822) oli saksa looduseuurija, metsnik ja ornitoloog.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Johann Matthäus Bechstein · Näe rohkem »
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Kael · Näe rohkem »
Kalju
Kalju all mõistetakse kõvast kivimist paljandit, mis ulatub ümbritsevast pinnasest kõrgemale, või suurt järskude nõlvadega kivist kaldapanga osa.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Kalju · Näe rohkem »
Kallas
Kallas on veekogu (tavaliselt jõge või väikest järve) ääristav maariba.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Kallas · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kolgujev
Kolgujevi asendikaart Kolgujev (neenetsi Холңгов) on saar Barentsi meres.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Kolgujev · Näe rohkem »
Koloonia (bioloogia)
Koloonia (tuleneb ladina sõnast colonia) on laiemas tähenduses samast liigist isendite kooselu vorm.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Koloonia (bioloogia) · Näe rohkem »
Lagle
Lagle (Branta) on partlaste sugukonda kuuluv perekond veelinde.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Lagle · Näe rohkem »
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »
Lõunasaar
Tekapo järv Lõunasaar (inglise keeles South Island, maoori keeles Te Wai Pounamu ('jaspisesaar') või Te Waka a Māui ('Māui kanuu') on saar Vaikse ookeani lõunaosas Uus-Meremaal. Saart eraldab Põhjasaarest 35 km laiune Cooki väin. Saar on piklik kirde-edela suunas. Pindala (151 757 km²) poolest on Lõunasaar Uus-Meremaal esimesel ning maailmas 12. kohal. Mööda Lõunasaart kulgevad Lõuna-Alpid. Lõunasaare ja kogu Okeaania kõrgeim punkt on Aoraki (Mount Cook, 3724 m).
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Lõunasaar · Näe rohkem »
Lendamine
Enamik linde on lennuvõimelised. Pildil isane koolibri ''Eupherusa eximia'' Muskeljõuallikaga lennuk lennus Lendamine ehk lend on keha liikumine õhus, mõnes teises gaasilises keskkonnas või atmosfäärita ruumis; bioloogias kulgemise viis, mis toimub õhukeskkonnas.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Lendamine · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Linnud · Näe rohkem »
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Loomade elu · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Madalmaad · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Mai · Näe rohkem »
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Must · Näe rohkem »
Mustlagle
Mustlagle Mustlagle (Branta bernicla) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Mustlagle · Näe rohkem »
Novaja Zemlja
Novaja Zemlja Novaja Zemlja vapp Novaja Zemlja lipp Novaja Zemlja (vene Новая Земля 'Uus Maa') on Venemaale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Novaja Zemlja · Näe rohkem »
November
November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja November · Näe rohkem »
Oja
Nigula oja Rannu vallas Tartumaal Mägioja Butchers Creek Austraalias Yellow River Indianas Oja on jõest väiksem looduslik vooluveekogu.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Oja · Näe rohkem »
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Oktoober · Näe rohkem »
Partlased
Partlased (Anatidae) on haneliste seltsi kuuluvate veelindude sugukond.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Partlased · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pesa
Korvikujuline linnupesa ''Anaplectes rubriceps leuconotus'' pesa ehitamas Pesa on looma tehtud rajatis või looduslikult seda pakkuv koht, kus paiknevad loomade munad ja/või mis pakub neile kohta elamiseks ning järglaste üleskasvatamiseks.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Pesa · Näe rohkem »
Pesitsemine
Snaresi saartel Uus-Meremaal Pesitsemine on lindudele omane sigimisbioloogiline nähtusEE, köide 7, Kirjastus Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn: 1994, lk 273 ja koosneb järgmistest ajalistest etappidest.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Pesitsemine · Näe rohkem »
Polaarrebane
Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Polaarrebane · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Rannik · Näe rohkem »
Selg
Inimese selg Selg on loomade kehapiirkond, mis ulatub kaelast saba või tuharateni.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Selg · Näe rohkem »
Skandinaavia poolsaar
Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Skandinaavia poolsaar · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Sulestik
Sulestik on lindude sulgedest kehakate ehk linnu keha katvad suled koosvõetult.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Sulestik · Näe rohkem »
Sulgimine
Sulgimine (ladina ecdysis) on lindudel vanade sulgede (sulestiku) perioodiline vahetumine uutega.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Sulgimine · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Taimed · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Tallinn · Näe rohkem »
Teravmäed
Saarestiku kaart Teravmäed Teravmägede kaart aastast 1758 Teravmäed (norra keeles endine nimi Spitsbergen) on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Teravmäed · Näe rohkem »
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Tiib · Näe rohkem »
Ujumine
Inimene ujub. Rinnuliujumine Ujuv kärnkonn Ujumine on organismide (sh inimese) kulgemine vees substraadile toetumata.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Ujumine · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Valge · Näe rohkem »
Veelind
Valgepõsk-lagle ja vööthani Veelind on lind, kelle elutegevus on tihedas seoses veekogudega.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja Veelind · Näe rohkem »
1803
1803.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja 1803 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Valgepõsk-lagle ja 2000 · Näe rohkem »
