Veemajanduskava

Veemajanduskava on kava vee kaitse ja kasutuse korraldamiseks vesikonnas, alamvesikonnas või valgalal sõltumata kohalikest, riiklikest või rahvusvahelisest halduspiiridest.

Kasuta AI-d

Sisukord

1. 9 suhted: Meri, Põhjavesi, Pinnavesi, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Valgla, Veekaitse, Veekogu, Veepoliitika raamdirektiiv, Vesikond (veemajandus).

Meri

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Vaata Veemajanduskava ja Meri

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Vaata Veemajanduskava ja Põhjavesi

Pinnavesi

Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.

Vaata Veemajanduskava ja Pinnavesi

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (aastatel 1998–2015 ka Säästva Eesti Instituut) on valitsusväline sihtasutus, mis asutati 1992.

Vaata Veemajanduskava ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus

Valgla

jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.

Vaata Veemajanduskava ja Valgla

Veekaitse

Veekaitse on juriidilised, majanduslikud, tehnilised, maaparandus-, tervishoiu- jms meetmed mere-, põhja- ja pinnavee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks.

Vaata Veemajanduskava ja Veekaitse

Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

Vaata Veemajanduskava ja Veekogu

Veepoliitika raamdirektiiv

Veepoliitika raamdirektiiv (ka vee raamdirektiiv, lühendatult VRD; inglise Water Framework Directive ehk lühendatult WFD) ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik on Euroopa Liidu üks raamdirektiividest, mis kehtestab liikmesriikidele ülesande jõuda kõigi veekogude (kaasa arvatud mereakvatoorium kuni ühe meremiili kauguseni rannikust) hea kvalitatiivse ning kvantitatiivse seisundini aastaks 2015.

Vaata Veemajanduskava ja Veepoliitika raamdirektiiv

Vesikond (veemajandus)

Vesikond (ka valglapiirkond) on veemajanduses üht või mitut külgnevat valglat koos põhjavee ja rannikuvetega hõlmav maismaa- ja mereala.

Vaata Veemajanduskava ja Vesikond (veemajandus)

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika