Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium

Index Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium

Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium oli aastatel 1815 – 1917 Venemaa Keisririigi riigi- ja sõjalise kaitse riiklik keskkasutus, mida juhtis Venemaa sõjaminister.

Sisukord

  1. 71 suhted: Aadel, Aleksei Araktšejev, Anna Ivanovna, Armee, Elisabet, Esimene maailmasõda, Garnison, Izmailovo kaardiväepolk, Jalavägi, Kaasani sõjaväeringkond, Maavägi, Merevägi, Michael Andreas Barclay de Tolly, Mihhail Beljajev, Moskva sõjaväeringkond, Narva lahing (1700), Paul von Rennenkampff, Peeter I, Peterburi, Peterburi kubermang, Peterburi sõjaväeringkond, Pioneeriteenistus, Polkovnik, Ratsavägi, Rüdiger, Regulaarvägi, Romanovid, Sergei Vjazmitinov, Suurtükivägi, Suurvürst, Talvepalee, Väeosa, Venemaa Keisririigi Kindralstaap, Venemaa Keisririik, 1. märts, 15. märts, 1700, 1725, 1764, 1801, 1802, 1808, 1810, 1812, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1813, 1815, 1819, 1823, 1827, ... Laienda indeks (21 rohkem) »

  2. Venemaa Keisririigi ministeeriumid
  3. Venemaa keisririigi sõjandus

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Aadel

Aleksei Araktšejev

Krahv (a-st 1799) Aleksei Andrejevitš Araktšejev (23. september (ukj 4. oktoober) 1769 Garussovo küla, Võšnevolotski maakond, Novgorodi kubermang – 21. aprill 1834 Gruzino küla, Tihvini maakond, Novgorodi kubermang) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Venemaa keisrite Paul I ja Aleksander I favoriit, väljapaistev administraator ja organisaator.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Aleksei Araktšejev

Anna Ivanovna

Anna Ivanovna portree Anna Ivanovna ehk Anna Joannovna (vene keeles Анна Иоанновна või Анна Ивановна; 7. veebruar (28. jaanuar vkj) 1693 Moskva – 28. oktoober (17. oktoober vkj) 1740 Peterburi) oli Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Anna Ivanovna

Armee

Armee on mitme väeliigi väekoondistest, näiteks diviisidest ja korpustest, ning erivägede osadest koosnev operatiivkoondis.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Armee

Elisabet

Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Elisabet

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Esimene maailmasõda

Garnison

Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Garnison

Izmailovo kaardiväepolk

Izmailovo kaardiväe jalaväepolk (vene keeles Измайловский гвардейский полк) oli Venemaa keisrinna Anna Ivanovna poolt 1730.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Izmailovo kaardiväepolk

Jalavägi

Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Jalavägi

Kaasani sõjaväeringkond

Kaasani sõjaväeringkond (vene keeles Казанский военный округ, КазВО) oli aastatel 1864–1918 ja 1945–1946 Venemaa keisririigi ja Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Kaasani sõjaväeringkond

Maavägi

Maavägi on relvajõudude põhiväeliik või väeliik.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Maavägi

Merevägi

Merevägi on riigi sõjaväe osa (väeliik), mille põhiülesanne on sõjalise operatsioonide läbiviimine riigi territoriaalvetes ja vajadusel ka kaugemal merealadel.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Merevägi

Michael Andreas Barclay de Tolly

Vürst Barclay de Tolly vapp Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (vene keeles Михаил Богданович Барклай де Толли, Mihhail Bogdanovitš Barclay de Tolly; 27. detsember (16. detsember vkj) 1761 Pamūšis, Kuramaa hertsogiriik – 27. mai (14. mai vkj) 1818 Stilizini mõis, Ida-Preisimaa) oli Vene väejuht (kindralfeldmarssal; 1814).

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Michael Andreas Barclay de Tolly

Mihhail Beljajev

Mihhail Aleksejevitš Beljajev (23. detsember 1863 (ukj 4. jaanuar 1864) Peterburi – 19. september 1918 Petrograd) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Mihhail Beljajev

Moskva sõjaväeringkond

Moskva sõjaväeringkond oli Venemaa Keisririigi, NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni sõjaväeringkond aastail 1864–2010.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Moskva sõjaväeringkond

Narva lahing (1700)

Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Narva lahing (1700)

Paul von Rennenkampff

Paul Georg Edler von Rennenkampff (Venemaal tuntud kui Pavel Karlovitš, vene keeles Павел Карлович Ренненкампф) (7. aprill 1854 Konuvere mõis, Eestimaa – 1. aprill 1918 Taganrog, Venemaa) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral).

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Paul von Rennenkampff

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Peeter I

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Peterburi

Peterburi kubermang

Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Peterburi kubermang

Peterburi sõjaväeringkond

Peterburi sõjaväeringkond (vene keeles Петербургский военный округ) oli 1864.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Peterburi sõjaväeringkond

Pioneeriteenistus

Taktikaline tingmärk pisi Pioneeriteenistus (ka pioneerivägi, insenerivägi) on maaväe insenertehniline lahingutoetusrelvaliik (väeliik).

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Pioneeriteenistus

Polkovnik

Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Polkovnik

Ratsavägi

Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l Tartu (märts 1918) Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Ratsavägi

Rüdiger

Rüdiger, ka Ruediger (vene keeles Ридигер) on ilmselt Ida-Preisimaalt pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Rüdiger

Regulaarvägi

Alalisvägi (sünonüüm regulaarvägi, harvemini regulaarsõjavägi, vananenud terminiga kaadriarmeeValimik sõjandustermineid. 1998. Koostanud Heino Ernits. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 181) on riigi ametlik (inglise official) relvajõud, mille eesmärk on riiki rahu- ja sõjaajal kaitsta.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Regulaarvägi

Romanovid

Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Romanovid

Sergei Vjazmitinov

Sergei Kuzmitš Vjazmitinov, ka Sergei Kozmitš Vjazmitinov (7. (ukj 18. oktoober) 1744 Rõlski maakond, Sevski provints, Belgorodi kubermang – 15. (ukj 27. oktoober) 1819 Peterburi) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Sergei Vjazmitinov

Suurtükivägi

Suurtükiväe väeliigi (relvaliigi) NATO taktikaline põhitingmärk Suurtükivägi (vananenud termin artilleeria) on relvaliik, mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide tegevust kaudtulega ja võidelda vastase suurtükiväeüksustega.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Suurtükivägi

Suurvürst

Suurvürst (vene keeles великий князь, leedu keeles didysis kunigaikštis, ungari keeles nagyherceg, ladina keeles magnus princeps, saksa keeles Großfürst, soome keeles suuriruhtinas, rootsi keeles storfurste) oli 10.–20. sajandini sõltumatute vene valitsejate tiitel, 18.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Suurvürst

Talvepalee

Talvepalee (vene Зимний дворец) on Peterburi kesklinnas asuv endine Venemaa keisrite palee.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Talvepalee

Väeosa

Väeosa (ka sõjaväeosa) on mistahes väeliigis olev administratiivselt ja majanduslikult iseseisev väeüksus, mille moodustavad staap, allüksused ja teenistusedValimik sõjandustermineid.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Väeosa

Venemaa Keisririigi Kindralstaap

Venemaa Keisririigi Kindralstaap oli Venemaa Keisririigi Sõjaministeeriumile allunud sõjavägede keskne juhtimisorgan, mille ülesandeks oli Venemaa relvajõudude sõjaline ettevalmistamine, varustamine ja teabehanke korraldamine aastatel 1815–1917.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Venemaa Keisririigi Kindralstaap

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja Venemaa Keisririik

1. märts

1.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1. märts

15. märts

15.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 15. märts

1700

1700.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1700

1725

1725.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1725

1764

1764.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1764

1801

1801.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1801

1802

1802.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1802

1808

1808.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1808

1810

1810.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1810

1812

1812.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1812

1812. aasta Prantsuse-Vene sõda

Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda

1813

1813.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1813

1815

1815.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1815

1819

1819.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1819

1823

1823.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1823

1827

1827.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1827

1850

1850.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1850

1852

1852.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1852

1856

1856.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1856

1861

1861.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1861

1864

1864.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1864

1865

1865.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1865

1870

1870.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1870

1881

1881.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1881

1882

1882.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1882

1884

1884.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1884

1888

1888.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1888

1897

1897.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1897

1898

1898.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1898

1904

1904.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1904

1905

1905.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1905

1909

1909.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1909

1913

1913.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1913

1915

1915.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1915

1916

1916.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1916

1917

1917.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 1917

3. jaanuar

3.

Vaata Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium ja 3. jaanuar

Vaata ka

Venemaa Keisririigi ministeeriumid

Venemaa keisririigi sõjandus

, 1850, 1852, 1856, 1861, 1864, 1865, 1870, 1881, 1882, 1884, 1888, 1897, 1898, 1904, 1905, 1909, 1913, 1915, 1916, 1917, 3. jaanuar.