Kiiremini kui brauser!
46 suhted: Adramaa, Ait, Arkaad, Elisabet, Fassaad, Frontoon, Girland, Joosu, Kannelüür, Katariina II, Kelpkatus, Kirepi, Kuivati, Laut, Lõuna, Müller (Loberģi), Mõisavalitseja, Meierei, Moonakas, Nõo kihelkond, Põlva kihelkond, Pilaster, Rüütlimõis, Riigi Kinnisvara AS, Risaliit, Rustika, Saksa keel, Schilling (Kaliküla), Soome, Tilsi, Väimela, Väimela Alajärv, Väimela mõisa Loewenite kalmistu, Väimela mõisa park, Väimela mõisa Richterite kalmistu, Võru, Võru maakond, Võru vald, Võrumaa, Venemaa keiser, Viinavabrik, 1744, 1749, 1757, 1772, 1870.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Väimela mõis ja Adramaa · Näe rohkem »
Ait
Buldersi talu ait Ruhnus. Foto tehtud augustis 2011. Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone.
Uus!!: Väimela mõis ja Ait · Näe rohkem »
Arkaad
San Zeno Maggiore kloostris'' Arkaad (ladina arcus 'kaar') ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida.
Uus!!: Väimela mõis ja Arkaad · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Väimela mõis ja Elisabet · Näe rohkem »
Fassaad
Fassaadid Fassaadid Fassaad (prantsuse keeles façade, ladina keeles facies, nägu) on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg.
Uus!!: Väimela mõis ja Fassaad · Näe rohkem »
Frontoon
Ohtu mõisa peahoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb frontoon Mustpeade maja renessanssfassaadil on vanimad frontoonid Eesti arhitektuuris Kiltsi mõisa härrastemaja klassitsistlik frontoon Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga.
Uus!!: Väimela mõis ja Frontoon · Näe rohkem »
Girland
Girland ehk festoon on lintidega põimitud rippuvat lille-, lehe- ja puuviljavanikut kujutav ornament.
Uus!!: Väimela mõis ja Girland · Näe rohkem »
Joosu
Joosu on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Väimela mõis ja Joosu · Näe rohkem »
Kannelüür
joonia ja korintose orderite kanneleering samba ristlõikel Erinevad kanneleeringu tüübidhttps://archive.org/details/nameoforhandbook00meyerich F. S. Meyer, Handbook of Ornament Kannelüürid ehk kanneleering (prantsuse keeles cannelure 'vagu, soon', ladina keeles canna 'pilliroog', vanakreeka keeles κάννα, kánna 'toru') on vertikaalselt kulgevad rihvad ehk nõgusad ehisvaokesed samba, piilari või pilastri tüvesel.
Uus!!: Väimela mõis ja Kannelüür · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Väimela mõis ja Katariina II · Näe rohkem »
Kelpkatus
Kelpkatus ristkülikukujulisel majal Poolkelpkatus Kelpkatus on katusetüüp, millel on kõik küljed kaldu seinte poole ning ei ole vertikaalseid otsaseinu nagu nt viilkatuse puhul.
Uus!!: Väimela mõis ja Kelpkatus · Näe rohkem »
Kirepi
Kirepi on küla Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Väimela mõis ja Kirepi · Näe rohkem »
Kuivati
Kuivati on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Väimela mõis ja Kuivati · Näe rohkem »
Laut
Lehmad Eesti Maaülikooli laudas. Laut on koduloomade ja kodulindude pidamiseks mõeldud hoone (või hoone osa).
Uus!!: Väimela mõis ja Laut · Näe rohkem »
Lõuna
thumb Lõuna (S) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 180 kraadi.
Uus!!: Väimela mõis ja Lõuna · Näe rohkem »
Müller (Loberģi)
Müller (saksa keeles Müller a. d. H. Blumbergshof, ′Müller Loberģi kojast′, eristamaks neid teistest samanimelistest suguvõsadest), varem Moller oli Holsteinist pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Väimela mõis ja Müller (Loberģi) · Näe rohkem »
Mõisavalitseja
Kurtna mõisa valitsejamaja. Mõisavalitseja (rahvasuus opman) oli mõisniku palgal olev abi või mõisamajanduse juhtimise asetäitja.
Uus!!: Väimela mõis ja Mõisavalitseja · Näe rohkem »
Meierei
Eestis tegutsesid meiereid paljude mõisate juures. Pildil on kunagine Sangaste mõisa meierei 1878. aastal asutatud Vana-Kuuste meierei oli Eesti esimene koorelahutajaga meierei Meierei ehk piimatalitus on piimatööstusettevõte, mis varub piima ja valmistab sellest piimatooteid.
Uus!!: Väimela mõis ja Meierei · Näe rohkem »
Moonakas
Moonakas ehk mõisamoonakas ehk moonamees (Lõuna-Eestis ka moonakene) oli mõisa põllutööline 19. sajandist kuni 20. sajandi esimeste kümnenditeni.
Uus!!: Väimela mõis ja Moonakas · Näe rohkem »
Nõo kihelkond
Nõo Püha Laurentsiuse kirik Nõo kihelkond (lühend Nõo; saksa keeles Kirchspiel Nüggen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Väimela mõis ja Nõo kihelkond · Näe rohkem »
Põlva kihelkond
Põlva kihelkond (lühend Plv; saksa keeles Kirchspiel Pölwe) on ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Väimela mõis ja Põlva kihelkond · Näe rohkem »
Pilaster
Sidneys (USA Ohio osariigis) Pilaster on lame püstine eendtugi seinal.
Uus!!: Väimela mõis ja Pilaster · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Väimela mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigi Kinnisvara AS
Riigi Kinnisvara AS (lühend RKAS) on 2001.
Uus!!: Väimela mõis ja Riigi Kinnisvara AS · Näe rohkem »
Risaliit
Kunagise Riisipere mõisa peahoonel on hästi eristuvad keskrisaliit ja külgrisaliidid Risaliit on fassaadist täiskõrguselt eenduv hooneosa, mis oli harilikult rikkalikumalt kaunistatud ning sageli frontooni ja eraldi katusega.
Uus!!: Väimela mõis ja Risaliit · Näe rohkem »
Rustika
Palazzo Medici-Riccardi, 15. sajand Rustika (ladina keelest rusticus 'maalähedane', 'lihtsakoeline') on kivitöötlustehnika, milles müüritisekivide välispind jäetakse tahumata või töödeldakse ühtlaselt koredaks.
Uus!!: Väimela mõis ja Rustika · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Väimela mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Schilling (Kaliküla)
Schilling (saksa keeles Schilling a. d. H. Kalliküll, ′Schilling Kaliküla kojast′, vene keeles Шиллинг) oli Taanist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Väimela mõis ja Schilling (Kaliküla) · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Väimela mõis ja Soome · Näe rohkem »
Tilsi
Tilsi on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Väimela mõis ja Tilsi · Näe rohkem »
Väimela
Väimela on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Väimela mõis ja Väimela · Näe rohkem »
Väimela Alajärv
pisi Väimela Alajärv on eutroofne paisjärv Turgi ürgorus Eestis Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Väimela mõis ja Väimela Alajärv · Näe rohkem »
Väimela mõisa Loewenite kalmistu
Väimela mõisa Loewenite kalmistu on kalmistu Põlva kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Väimela alevikus Võru vallas Võru maakonnas.
Uus!!: Väimela mõis ja Väimela mõisa Loewenite kalmistu · Näe rohkem »
Väimela mõisa park
Väimela mõisa park 2013. aasta oktoobris Väimela mõisa park on kaitsealune park Võru maakonnas Võru vallas Väimela alevikus.
Uus!!: Väimela mõis ja Väimela mõisa park · Näe rohkem »
Väimela mõisa Richterite kalmistu
Väimela mõisa Richterite kalmistu on kalmistu Põlva kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Loosu külas Võru vallas Võru maakonnas.
Uus!!: Väimela mõis ja Väimela mõisa Richterite kalmistu · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Väimela mõis ja Võru · Näe rohkem »
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Uus!!: Väimela mõis ja Võru maakond · Näe rohkem »
Võru vald
Võru vald on omavalitsusüksus Eestis Võru maakonnas.
Uus!!: Väimela mõis ja Võru vald · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Väimela mõis ja Võrumaa · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Väimela mõis ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Viinavabrik
Viinavabrik on tootmiskoht, kus toimub toorainest piirituse põletamine.
Uus!!: Väimela mõis ja Viinavabrik · Näe rohkem »
1744
1744.
Uus!!: Väimela mõis ja 1744 · Näe rohkem »
1749
1749.
Uus!!: Väimela mõis ja 1749 · Näe rohkem »
1757
1757.
Uus!!: Väimela mõis ja 1757 · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Väimela mõis ja 1772 · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Väimela mõis ja 1870 · Näe rohkem »
