Sisukord
46 suhted: Adramaa, Ait, Arkaad, Elisabet, Fassaad, Frontoon, Girland, Joosu, Kannelüür, Katariina II, Kelpkatus, Kirepi, Kuivati, Laut, Lõuna, Müller (Loberģi), Mõisavalitseja, Meierei, Moonakas, Nõo kihelkond, Põlva kihelkond, Pilaster, Rüütlimõis, Riigi Kinnisvara AS, Risaliit, Rustika, Saksa keel, Schilling (Kaliküla), Soome, Tilsi, Väimela, Väimela Alajärv, Väimela mõisa Loewenite kalmistu, Väimela mõisa park, Väimela mõisa Richterite kalmistu, Võru, Võru maakond, Võru vald, Võrumaa, Venemaa keiser, Viinavabrik, 1744, 1749, 1757, 1772, 1870.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Väimela mõis ja Adramaa
Ait
Buldersi talu ait Ruhnus. Foto tehtud augustis 2011. Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone.
Vaata Väimela mõis ja Ait
Arkaad
San Zeno Maggiore kloostris'' Arkaad (ladina arcus 'kaar') ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida.
Vaata Väimela mõis ja Arkaad
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5.
Vaata Väimela mõis ja Elisabet
Fassaad
Fassaadid Fassaadid Fassaad (prantsuse keeles façade, ladina keeles facies, nägu) on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg.
Vaata Väimela mõis ja Fassaad
Frontoon
Ohtu mõisa peahoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb frontoon Mustpeade maja renessanssfassaadil on vanimad frontoonid Eesti arhitektuuris Kiltsi mõisa härrastemaja klassitsistlik frontoon Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga.
Vaata Väimela mõis ja Frontoon
Girland
Girland ehk festoon on lintidega põimitud rippuvat lille-, lehe- ja puuviljavanikut kujutav ornament.
Vaata Väimela mõis ja Girland
Joosu
Joosu on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Vaata Väimela mõis ja Joosu
Kannelüür
joonia ja korintose orderite kanneleering samba ristlõikel Erinevad kanneleeringu tüübidhttps://archive.org/details/nameoforhandbook00meyerich F. S. Meyer, Handbook of Ornament Kannelüürid ehk kanneleering (prantsuse keeles cannelure 'vagu, soon', ladina keeles canna 'pilliroog', vanakreeka keeles κάννα, kánna 'toru') on vertikaalselt kulgevad rihvad ehk nõgusad ehisvaokesed samba, piilari või pilastri tüvesel.
Vaata Väimela mõis ja Kannelüür
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Väimela mõis ja Katariina II
Kelpkatus
Kelpkatus ristkülikukujulisel majal Poolkelpkatus Kelpkatus on katusetüüp, millel on kõik küljed kaldu seinte poole ning ei ole vertikaalseid otsaseinu nagu nt viilkatuse puhul.
Vaata Väimela mõis ja Kelpkatus
Kirepi
Kirepi on küla Tartu maakonnas Elva vallas.
Vaata Väimela mõis ja Kirepi
Kuivati
Kuivati on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Väimela mõis ja Kuivati
Laut
Lehmad Eesti Maaülikooli laudas. Laut on koduloomade ja kodulindude pidamiseks mõeldud hoone (või hoone osa).
Vaata Väimela mõis ja Laut
Lõuna
thumb Lõuna (S) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 180 kraadi.
Vaata Väimela mõis ja Lõuna
Müller (Loberģi)
Müller (saksa keeles Müller a. d. H. Blumbergshof, ′Müller Loberģi kojast′, eristamaks neid teistest samanimelistest suguvõsadest), varem Moller oli Holsteinist pärit literaadi- ja aadlisuguvõsa.
Vaata Väimela mõis ja Müller (Loberģi)
Mõisavalitseja
Kurtna mõisa valitsejamaja. Mõisavalitseja (rahvasuus opman) oli mõisniku palgal olev abi või mõisamajanduse juhtimise asetäitja.
Vaata Väimela mõis ja Mõisavalitseja
Meierei
Eestis tegutsesid meiereid paljude mõisate juures. Pildil on kunagine Sangaste mõisa meierei 1878. aastal asutatud Vana-Kuuste meierei oli Eesti esimene koorelahutajaga meierei Meierei ehk piimatalitus on piimatööstusettevõte, mis varub piima ja valmistab sellest piimatooteid.
Vaata Väimela mõis ja Meierei
Moonakas
Moonakas ehk mõisamoonakas ehk moonamees (Lõuna-Eestis ka moonakene) oli mõisa põllutööline 19. sajandist kuni 20. sajandi esimeste kümnenditeni.
Vaata Väimela mõis ja Moonakas
Nõo kihelkond
Nõo Püha Laurentsiuse kirik Nõo kihelkond (lühend Nõo; saksa keeles Kirchspiel Nüggen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Väimela mõis ja Nõo kihelkond
Põlva kihelkond
Põlva kihelkond (lühend Plv; saksa keeles Kirchspiel Pölwe) on ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Väimela mõis ja Põlva kihelkond
Pilaster
Sidneys (USA Ohio osariigis) Pilaster on lame püstine eendtugi seinal.
Vaata Väimela mõis ja Pilaster
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Väimela mõis ja Rüütlimõis
Riigi Kinnisvara AS
Riigi Kinnisvara AS (lühend RKAS) on 2001.
Vaata Väimela mõis ja Riigi Kinnisvara AS
Risaliit
Kunagise Riisipere mõisa peahoonel on hästi eristuvad keskrisaliit ja külgrisaliidid Risaliit on fassaadist täiskõrguselt eenduv hooneosa, mis oli harilikult rikkalikumalt kaunistatud ning sageli frontooni ja eraldi katusega.
Vaata Väimela mõis ja Risaliit
Rustika
Palazzo Medici-Riccardi, 15. sajand Rustika (ladina keelest rusticus 'maalähedane', 'lihtsakoeline') on kivitöötlustehnika, milles müüritisekivide välispind jäetakse tahumata või töödeldakse ühtlaselt koredaks.
Vaata Väimela mõis ja Rustika
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Väimela mõis ja Saksa keel
Schilling (Kaliküla)
Schilling (saksa keeles Schilling a. d. H. Kalliküll, ′Schilling Kaliküla kojast′, vene keeles Шиллинг) oli Taanist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Väimela mõis ja Schilling (Kaliküla)
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Väimela mõis ja Soome
Tilsi
Tilsi on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Vaata Väimela mõis ja Tilsi
Väimela
Väimela on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Väimela mõis ja Väimela
Väimela Alajärv
pisi Väimela Alajärv on eutroofne paisjärv Turgi ürgorus Eestis Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Väimela mõis ja Väimela Alajärv
Väimela mõisa Loewenite kalmistu
Väimela mõisa Loewenite kalmistu on kalmistu Põlva kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Väimela alevikus Võru vallas Võru maakonnas.
Vaata Väimela mõis ja Väimela mõisa Loewenite kalmistu
Väimela mõisa park
Väimela mõisa park 2013. aasta oktoobris Väimela mõisa park on kaitsealune park Võru maakonnas Võru vallas Väimela alevikus.
Vaata Väimela mõis ja Väimela mõisa park
Väimela mõisa Richterite kalmistu
Väimela mõisa Richterite kalmistu on kalmistu Põlva kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Loosu külas Võru vallas Võru maakonnas.
Vaata Väimela mõis ja Väimela mõisa Richterite kalmistu
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Vaata Väimela mõis ja Võru
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Vaata Väimela mõis ja Võru maakond
Võru vald
Võru vald on omavalitsusüksus Eestis Võru maakonnas.
Vaata Väimela mõis ja Võru vald
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata Väimela mõis ja Võrumaa
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Väimela mõis ja Venemaa keiser
Viinavabrik
Viinavabrik on tootmiskoht, kus toimub toorainest piirituse põletamine.
Vaata Väimela mõis ja Viinavabrik
1744
1744.
Vaata Väimela mõis ja 1744
1749
1749.
Vaata Väimela mõis ja 1749
1757
1757.
Vaata Väimela mõis ja 1757
1772
1772.
Vaata Väimela mõis ja 1772
1870
1870.
Vaata Väimela mõis ja 1870