Sisukord
24 suhted: Ait, Baranoff, Barokk, Frontoon, Gustav II Adolf, Historitsism, Järva maakond, Järvamaa, Kaaraken, Karl von Seidlitz, Karniis, Klassitsism, Prantsuse park, Rüütlimõis, Risaliit, Saksa keel, Seidlitz (Väätsa), Sokkel, Türi kihelkond, Türi vald, Väätsa, Väätsa Põhikool, Viinavabrik, 1686.
Ait
Buldersi talu ait Ruhnus. Foto tehtud augustis 2011. Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone.
Vaata Väätsa mõis ja Ait
Baranoff
Baranoffi suguvõsa krahvivapp Baranoff oli tatari päritolu aadlisuguvõsa (vaadatud 03.12.2014).
Vaata Väätsa mõis ja Baranoff
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Vaata Väätsa mõis ja Barokk
Frontoon
Ohtu mõisa peahoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb frontoon Mustpeade maja renessanssfassaadil on vanimad frontoonid Eesti arhitektuuris Kiltsi mõisa härrastemaja klassitsistlik frontoon Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga.
Vaata Väätsa mõis ja Frontoon
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Väätsa mõis ja Gustav II Adolf
Historitsism
Thomas Cole'i maal "Arhitekti unelmate maailm" (1840) Historitsistlik villa Bitterfeldis Château Frontenac Kanada linnas Québecis valmis aastal 1893 Eleuterio Pagliano kujutab oma 1880. aasta uusrokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil Historitsistlik mööbel Historitsism (tuletub kreekakeelsest sõnast ιστορία istoría, mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19.
Vaata Väätsa mõis ja Historitsism
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Väätsa mõis ja Järva maakond
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Väätsa mõis ja Järvamaa
Kaaraken
Kaaraken Kanada hoonel Kaaraken on poolringi- või poolellipsikujuline klaasitud osadega aken.
Vaata Väätsa mõis ja Kaaraken
Karl von Seidlitz
Dagerrotüüp von Seidlitzist Karl Johann von Seidlitz (6. (ukj 17. märts) 1798 Eestimaa kubermang – 7. (ukj 19. veebruar) 1885 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane, tõeline riiginõunik.
Vaata Väätsa mõis ja Karl von Seidlitz
Karniis
Friisi ja karniisi kujunduse variandid. Meyers Kleines Konversationslexikon, tahvel artiklile "Baukunst", lk. 194. Tõlge lisatud Karniis on pildi ülaservas eenduv ehisliist, millest allpool paikneb friis Arhitektuuris nimetatakse karniisiks seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve.
Vaata Väätsa mõis ja Karniis
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Vaata Väätsa mõis ja Klassitsism
Prantsuse park
Peterhofi lossi Prantsuse park Prantsuse park (ka Prantsuse stiilis park, Prantsuse pargistiil, barokkpark) on pargikujunduse stiil, mida iseloomustab peahoonest lähtuv keskteljeline lahendus.
Vaata Väätsa mõis ja Prantsuse park
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Väätsa mõis ja Rüütlimõis
Risaliit
Kunagise Riisipere mõisa peahoonel on hästi eristuvad keskrisaliit ja külgrisaliidid Risaliit on fassaadist täiskõrguselt eenduv hooneosa, mis oli harilikult rikkalikumalt kaunistatud ning sageli frontooni ja eraldi katusega.
Vaata Väätsa mõis ja Risaliit
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Väätsa mõis ja Saksa keel
Seidlitz (Väätsa)
Seidlitz (saksa keeles Seidlitz a. d. H. Waetz, ′Seidlitz Väätsa kojast′) oli Braunschweigist Königslutterist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Väätsa mõis ja Seidlitz (Väätsa)
Sokkel
Berliini Riigipäevahoone sokkel. Kasutaja:Heinzi, 14.07.2011 Sammas soklil.Rooma foorum. Kasutaja:MM, 2005 Sokkel Soomes Sokkel (itaalia keeles zoccolo, ladina keeles socculus 'kingake', 'sandaalike') on hoone vundamendi maapealne osa, mis on sageli seinapinnast eenduv või uuemal ajal taanduv.
Vaata Väätsa mõis ja Sokkel
Türi kihelkond
Türi kirik Türi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Turgel, lühend Tür) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata Väätsa mõis ja Türi kihelkond
Türi vald
Türi vald on vald Järva maakonnas.
Vaata Väätsa mõis ja Türi vald
Väätsa
Väätsa on alevik Järva maakonnas Türi vallas.
Vaata Väätsa mõis ja Väätsa
Väätsa Põhikool
Väätsa Põhikool on põhikool Järva maakonnas Türi vallas Väätsa alevikus.
Vaata Väätsa mõis ja Väätsa Põhikool
Viinavabrik
Viinavabrik on tootmiskoht, kus toimub toorainest piirituse põletamine.
Vaata Väätsa mõis ja Viinavabrik
1686
1686.
Vaata Väätsa mõis ja 1686