Sisukord
35 suhted: Aeg, Aktiivtakistus, Aktiivvõimsus, Ampermeeter, Elektriahel, Elektrigeneraator, Elektriseade, Elektrivoolu tugevus, Füüsika, Füüsikaliste suuruste loend, Hetkvõimsus, Hobujõud, Induktiivpool, Jadaühendus, Jõud, Küttekeha, Kiirus, Kondensaator, Mõõtühik, Mehaaniline töö, Muut, Näivvõimsus, Pinge (elekter), Rööpühendus, Reaktiivtakistus, Reaktiivvõimsus, SI, Statistilise testi võimsus, Töö (füüsika), Valem, Varr, Vatt, Vattmeeter, Võimsus (hulgateooria), Voltmeeter.
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Vaata Võimsus ja Aeg
Aktiivtakistus
Aktiivtakistus ehk resistants on elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent.
Vaata Võimsus ja Aktiivtakistus
Aktiivvõimsus
Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena.
Vaata Võimsus ja Aktiivvõimsus
Ampermeeter
Ampermeetri tingmärk elektriskeemidel Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks.
Vaata Võimsus ja Ampermeeter
Elektriahel
Vooluahel pingeallikast ''U''0 ja takistitest ''R''1 ning ''R''2:ülal ‒ takistid jadaühenduses,all ‒ takistid rööpühenduses Elektriahel ehk vooluahel on aktiiv- ja passiivelementide kogum, milles võib kulgeda elektrivool.
Vaata Võimsus ja Elektriahel
Elektrigeneraator
Elektrigeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilist energiat (peamiselt pöörlemisliikumise energiat) elektrienergiaks.
Vaata Võimsus ja Elektrigeneraator
Elektriseade
Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud iseseisva otstarbega seade või seadmetest koosnev kogum, mis sisaldab elektrilisi või ka elektroonilisi komponente.
Vaata Võimsus ja Elektriseade
Elektrivoolu tugevus
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: kus \Delta Q on aja \Delta t jooksul juhti läbinud laeng.
Vaata Võimsus ja Elektrivoolu tugevus
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Võimsus ja Füüsika
Füüsikaliste suuruste loend
Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised.
Vaata Võimsus ja Füüsikaliste suuruste loend
Hetkvõimsus
Hetkvõimsus on pinge hetkväärtuse U ja voolutugevuse hetkväärtuse I korrutis.
Vaata Võimsus ja Hetkvõimsus
Hobujõud
Hobujõud (tähis hj) on mittesüsteemne võimsuse mõõtühik.
Vaata Võimsus ja Hobujõud
Induktiivpool
Induktiivpool (lühidalt: pool) on elektroonikakomponent, mida kasutatakse elektriahelates võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina.
Vaata Võimsus ja Induktiivpool
Jadaühendus
Jadaühendus ehk järjestikühendus on elektriahela elementide niisugune ühendamisviis, mille puhul kõiki elemente läbib üks ja seesama vool; seega on voolutugevus kõigis elementides ühesuurune.
Vaata Võimsus ja Jadaühendus
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Vaata Võimsus ja Jõud
Küttekeha
Küttekeha on kütte- või kuumutusseadme soojust andev osa.
Vaata Võimsus ja Küttekeha
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Vaata Võimsus ja Kiirus
Kondensaator
Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.
Vaata Võimsus ja Kondensaator
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Vaata Võimsus ja Mõõtühik
Mehaaniline töö
Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha siirdevektori skalaarkorrutisega.
Vaata Võimsus ja Mehaaniline töö
Muut
Muut on matemaatikas muutuja kahe vaadeldava väärtuse vahe.
Vaata Võimsus ja Muut
Näivvõimsus
Näivvõimsus on aktiivvõimsuse P ja reaktiivvõimsuse Q geomeetriline summa: Võimsuste vektordiagramm Pinge efektiivväärtuse U ja voolu efektiivväärtuse I korrutis annab näivvõimsuse: Näivvõimsus S ja aktiivvõimsus P on seotud järgmise valemiga: kus cos φ on võimsustegur.
Vaata Võimsus ja Näivvõimsus
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Vaata Võimsus ja Pinge (elekter)
Rööpühendus
Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriahela elementide niisugune ühendamisviis, mille puhul kõigile elementidele on rakendatud üks ja seesama pinge.
Vaata Võimsus ja Rööpühendus
Reaktiivtakistus
Reaktiivtakistus ehk reaktants on näivtakistuse komponent, mis iseloomustab perioodilist (võnkuvat) energiavahetust elektriahela elementide vahel.
Vaata Võimsus ja Reaktiivtakistus
Reaktiivvõimsus
Reaktiivvõimsus on elektrotehnikas suurus, mis iseloomustab vahelduvvoolu elektriahela elementide vahelist võnkuvat energiavahetust, kui seejuures ei toimu elektrienergia muundamist muud liiki energiaks.
Vaata Võimsus ja Reaktiivvõimsus
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Vaata Võimsus ja SI
Statistilise testi võimsus
Statistilise testi võimsus või lihtsalt testi võimsus näitab antud testi võimet lükata tagasi mittekehtiv nullhüpotees.
Vaata Võimsus ja Statistilise testi võimsus
Töö (füüsika)
Töö (tähis W või A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.
Vaata Võimsus ja Töö (füüsika)
Valem
Valemiks nimetatakse matemaatikas ja selle rakendustes tavaliselt sümbolite (matemaatiliste märkide, tähtede ja nii edasi) mõtestatud kombinatsiooni.
Vaata Võimsus ja Valem
Varr
Varr, tähis "var", on reaktiivenergia mõõtühik SI-süsteemis, mis on tuletatud sõnadest voltamper reaktiivne.
Vaata Võimsus ja Varr
Vatt
Vatt (tähis W) on võimsuse, soojusvoo ehk soojusvõimsuse ja kiirgusvoo mõõtühik rahvusvahelise mõõtühikute süsteemis (SI).
Vaata Võimsus ja Vatt
Vattmeeter
Vattmeeter on mõõteriist vahelduvvoolu aktiivvõimsuse mõõtmiseks.
Vaata Võimsus ja Vattmeeter
Võimsus (hulgateooria)
Võimsus ehk kardinaalsus on hulgateoorias hulga elementide arvu mõistet üldistav mõiste, mis on rakendatav ka lõpmatute hulkade puhul.
Vaata Võimsus ja Võimsus (hulgateooria)
Voltmeeter
Voltmeetri tingmärk Kilbivoltmeeter Digivoltmeeter Voltmeeter on mõõteriist pinge mõõtmiseks.
Vaata Võimsus ja Voltmeeter