Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Aizkraukle, August Matthias Hagen, Axel Oxenstierna, Cēsis, Elisabet, Gustav II Adolf, Ivan Julm, Jürgen Fahrensbach, Johann Christoph Brotze, Läti, Läti keel, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maamarssal, Liivimaa ordu maameister, Mõõgavendade ordu, Põhjasõda, Poola keel, Residents, Riia, Riia loss, Rzeczpospolita, Saksa keel, Sievers, Sigulda, Staarost, Suur reduktsioon, Suurtükitorn, Tulirelv, Uusgootika, Vaade Võnnu ordulinnuse varemetele edelast, Võnnu foogt, Võnnu komtuur, Võnnu muinaslinnus, Võnnu piiramine, Võnnu uus loss, Vene keel, Vene-Poola sõda (1562–1582), Wolter von Plettenberg, 1209, 1210, 13. sajand, 14. sajand, 1461, 1484, 1494, 15. sajand, 1535, 1562, 1577, ..., 1578, 1620, 1703, 1747, 1755, 1771, 1777, 19. sajand, 1920. Laienda indeks (9 rohkem) »
Aizkraukle
Daugava kaldapealne Aizkraukle (saksa keeles Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Aizkraukle · Näe rohkem »
August Matthias Hagen
August Matthias Hagen (23. veebruar 1794, Vijciems, Läti – 2. detsember 1878, Tartu) oli baltisaksa graafik ja maalikunstnik, Tartu Ülikooli joonistuskooli juhataja.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja August Matthias Hagen · Näe rohkem »
Axel Oxenstierna
Axel Oxenstierna '''Axel Oxenstierna''' monument Riddarhuseti ees Stockholmis. Krahv Axel Oxenstierna af Södermöre (16. juuni 1583 Fånö mõis, Uppland – 28. august 1654 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Axel Oxenstierna · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Cēsis · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Elisabet · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Jürgen Fahrensbach
Jürgen Fahrensbach (ka von Fahrensbach, Farensbach, Varnsbeke, Varensbeke) (1551 või 1552 – 17. mai 1602 Viljandi) oli baltisaksa ja tõenäoliselt ka eesti päritolu Liivimaa aadlik ja väepealik Liivimaa sõjas.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Jürgen Fahrensbach · Näe rohkem »
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maamarssal
Liivimaa ordu maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Liivi ordu kõrge ametnik (käsknik), kelle peamiseks ülesandeks oli tavaliselt orduvägede juhtimine sõjaolukorras.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Liivimaa ordu maamarssal · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Poola keel · Näe rohkem »
Residents
Eesti presidendi ametlik residents asub Kadrioru administratiivhoones Residents on valitsuse, riigipea, suursaadiku või mõne muu kõrgema aukandja ametlik asukoht või elupaik.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Residents · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Riia · Näe rohkem »
Riia loss
Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Riia loss · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sievers
Sievers on mitme suguvõsa nimi.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Sievers · Näe rohkem »
Sigulda
Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Sigulda · Näe rohkem »
Staarost
Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Staarost · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Suurtükitorn
Moodne suurtükitorn Koluvere linnuse suurtükitorn (2011) Suurtükitorn on liikuva sõjavahendi (nt tanki, sõjalaeva) või liikumatu sõjavahendi (näiteks kaitserajatise) soomustatud tarind, kus saab viibida sõjavahendi isikkoosseis, asuvad vaatlusseadmed ning mis pakub neile ja suurtükile kaitset.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Suurtükitorn · Näe rohkem »
Tulirelv
Poolautomaatne püstol SIG Pro ja sellele sobivad padrunid Tulirelv on laskerelv, mille laeng haavlid, kuul, miin, mürsk või muu lendkeha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu sarnase aine plahvatuslikul põlemisel tekkinud kuumade gaaside kiire paisumise tagajärjel.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Tulirelv · Näe rohkem »
Uusgootika
Silmapaistvaid uusgooti ehitisi. Üleval: Westminsteri loss Londonis; vasakul: Teaduse katedraal Pittsburghis; paremal: Sint-Petrus-en-Pauluskerk Oostendes Parliament Hill, Ottawa The Woolworth Building kujutav postkaart Uusgooti stiil ehk neogooti stiil ehk uusgootika ehk pseudogootika on historitsistlik arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Ühendkuningriigis.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Uusgootika · Näe rohkem »
Vaade Võnnu ordulinnuse varemetele edelast
"Vaade Võnnu ordulinnuse varemetele edelast" on baltisaksa kunstniku August Matthias Hageni (1794–1878) loodud gravüür.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Vaade Võnnu ordulinnuse varemetele edelast · Näe rohkem »
Võnnu foogt
Võnnu foogt (saksa keeles Vogt von Wenden) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu foogtkonda.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Võnnu foogt · Näe rohkem »
Võnnu komtuur
Võnnu komtuur (saksa keeles Komtur von Wenden, läti keeles Cēsu komturs) oli algselt Mõõgavendade ja hiljem Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu komtuurkonda.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Võnnu komtuur · Näe rohkem »
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Võnnu muinaslinnus · Näe rohkem »
Võnnu piiramine
Võnnu piiramine oli 1210.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Võnnu piiramine · Näe rohkem »
Võnnu uus loss
Võnnu uus loss Võnnu uus loss (läti keeles Cēsu pilsmuiža, saksa keeles Schloß-Wenden) on loss Lätis Cēsise piirkonnas Cēsises.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Võnnu uus loss · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Vene keel · Näe rohkem »
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »
1209
1209.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1209 · Näe rohkem »
1210
1210.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1210 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 13. sajand · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 14. sajand · Näe rohkem »
1461
1461.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1461 · Näe rohkem »
1484
1484.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1484 · Näe rohkem »
1494
1494.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1494 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 15. sajand · Näe rohkem »
1535
1535.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1535 · Näe rohkem »
1562
1562.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1562 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1577 · Näe rohkem »
1578
1578.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1578 · Näe rohkem »
1620
1620.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1620 · Näe rohkem »
1703
1703.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1703 · Näe rohkem »
1747
1747.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1747 · Näe rohkem »
1755
1755.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1755 · Näe rohkem »
1771
1771.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1771 · Näe rohkem »
1777
1777.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1777 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 19. sajand · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Võnnu ordulinnus ja 1920 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Cesise ordulinnus, Cēsise ordulinnus.
