Sisukord
135 suhted: Achim, Akadeemik, Alfrēds Kalniņš, Alytus, Andrejs Jansons, Arvamusfestival, Žovkva, Ümera lahing, Bērzaine gümnaasium, Cēsis, Cēsise Jaani kirik, Cēsise raudteejaam, Eesti, Eesti keel, Eestimaa rüütelkond, Elisabet, Frederiksberg, Friedrich Wilhelm von Sivers, Garnison, Gauja rahvuspark, Gotthard Kettler, Hansa Liit, Heinaste, Itaalia, Ivan Julm, Johann Christoph Brotze, Johann Köler, Kantsel, Kantsler, Katoliku kirik, Kārļis Jansons, Koiva jõgi, Krahv, Krüpt, Kuramaa hertsogiriik, Landesveer, Landesveeri sõda, Latgale, Läti, Leedu, Liivi keel, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Maapäev (rüütelkond), Maarius Suviste, Mõõgavendade ordu, ... Laienda indeks (85 rohkem) »
- Cēsise piirkond
- Võnnu kreis
Achim
St. Laurentiuse kirik Achim on vald ja suurim linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Verdeni kreisis.
Vaata Cēsis ja Achim
Akadeemik
Akadeemikuteks (lühend akad.) nimetatakse ametlikult või mitteametlikult paljude teaduste akadeemiate (sealhulgas erialaakadeemiate, näiteks põllumajandusteaduste akadeemiate) ja kunstide akadeemiate täisliikmeid.
Vaata Cēsis ja Akadeemik
Alfrēds Kalniņš
Alfrēds Kalniņš Alfrēds Kalniņš (23. august 1879 Cēsis – 23. detsember 1951 Riia) oli läti helilooja, organist ja dirigent; esimese läti ooperi "Baņuta" autor.
Vaata Cēsis ja Alfrēds Kalniņš
Alytus
Alytus leedupäraselt, (poola Olita) on linn Leedu lõunaosas Nemunase jõe ääres.
Vaata Cēsis ja Alytus
Andrejs Jansons
Andrejs Jansons (16. jaanuar 1937 Riia – 16. detsember 2006 Cēsis) oli läti skulptor.
Vaata Cēsis ja Andrejs Jansons
Arvamusfestival
Arvamusfestivali logo Arvamusfestival on augusti keskpaigas Paide Vallimäel toimuv arutelufestival, kus vahetatakse mõtteid Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel.
Vaata Cēsis ja Arvamusfestival
Žovkva
Žovkva (poola Żółkiew) on linn Ukraina Lvivi oblastis Lvivi rajoonis.
Vaata Cēsis ja Žovkva
Ümera lahing
Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste (eelkõige ugalaste) väe vahel 1210.
Vaata Cēsis ja Ümera lahing
Bērzaine gümnaasium
Bērzaine Maagümnaasium (1915) Bērzaine Maagümnaasium (saksapäraselt Birkenruh' (maa)gümnaasium; läti keeles Bērzaines ģimnāzija, saksa keeles Gymnasium Kaiser Alexanders II. zu Birkenruh bei Wenden) oli gümnaasium Liivimaa kubermangu Läti osas.
Vaata Cēsis ja Bērzaine gümnaasium
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Cēsis ja Cēsis
Cēsise Jaani kirik
Cēsise Jaani kirik on kirik Lätis Cēsises.
Vaata Cēsis ja Cēsise Jaani kirik
Cēsise raudteejaam
Cēsise raudteejaam on raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil Cēsise piirkonnas Cēsise linnas.
Vaata Cēsis ja Cēsise raudteejaam
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Cēsis ja Eesti
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Cēsis ja Eesti keel
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Cēsis ja Eestimaa rüütelkond
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5.
Vaata Cēsis ja Elisabet
Frederiksberg
Frederiksbergi asendikaart Frederiksberg on asum Taanis Pealinna piirkonnas Kopenhaageni linnas.
Vaata Cēsis ja Frederiksberg
Friedrich Wilhelm von Sivers
Friedrich Wilhelm von Sivers (26. mai 1716 Tallinn – 3. jaanuar 1781 Õisu mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväe major, Liivimaa maanõunik, Pärnu kreisi maanõunik, Pärnu maakonna kiriku ülemkirikueestseisja.
Vaata Cēsis ja Friedrich Wilhelm von Sivers
Garnison
Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.
Vaata Cēsis ja Garnison
Gauja rahvuspark
Gauja rahvuspark (läti keeles Gaujas nacionālais parks) on Läti suurim ja vanim rahvuspark.
Vaata Cēsis ja Gauja rahvuspark
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Cēsis ja Gotthard Kettler
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Vaata Cēsis ja Hansa Liit
Heinaste
Heinaste (läti keeles Ainaži; saksa keeles Haynasch, Hainasch) on linn Lätis Vidzemes Eesti piiri ääres Liivi lahe rannikul, Riiast 116 km kaugusel.
Vaata Cēsis ja Heinaste
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Cēsis ja Itaalia
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Cēsis ja Ivan Julm
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Vaata Cēsis ja Johann Christoph Brotze
Johann Köler
Johann Köler (8. märts 1826 Ivaski Vastemõisa vald Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik.
Vaata Cēsis ja Johann Köler
Kantsel
Rokokookantsel Gutenzelli kirikus Heinrich II poolt rajada lastud kantsel Aacheni toomkirikus (1014) Klassitsistlik Valga Jaani kiriku kantsel Kantsel ehk räästool on põrandast või maapinnast kõrgemal asetsev rinnatise taga asuv kõnetool, millelt vaimulik peab kogudusele jutlust.
Vaata Cēsis ja Kantsel
Kantsler
Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.
Vaata Cēsis ja Kantsler
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Cēsis ja Katoliku kirik
Kārļis Jansons
Kārļis Jansons (23. aprill 1896 Nītaure vald – 16. juuni 1986 Cēsis) oli läti skulptor.
Vaata Cēsis ja Kārļis Jansons
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Vaata Cēsis ja Koiva jõgi
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Cēsis ja Krahv
Krüpt
Krüpt Bayeux' katedraalis Prantsusmaal Krüpt (kreeka keeles kryptos 'varjatud, salajane') oli algselt märtri koobas katakombides.
Vaata Cēsis ja Krüpt
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Cēsis ja Kuramaa hertsogiriik
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Vaata Cēsis ja Landesveer
Landesveeri sõda
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).
Vaata Cēsis ja Landesveeri sõda
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Vaata Cēsis ja Latgale
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Cēsis ja Läti
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Cēsis ja Leedu
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Vaata Cēsis ja Liivi keel
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Cēsis ja Liivi sõda
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Vaata Cēsis ja Liivimaa hertsogkond
Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.
Vaata Cēsis ja Liivimaa konföderatsioon
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Cēsis ja Liivimaa kubermang
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Cēsis ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Cēsis ja Liivimaa ordu maameister
Maapäev (rüütelkond)
Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.
Vaata Cēsis ja Maapäev (rüütelkond)
Maarius Suviste
Maarius Suviste (sündinud 1966) on Eesti ajakirjanik.
Vaata Cēsis ja Maarius Suviste
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Vaata Cēsis ja Mõõgavendade ordu
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Cēsis ja Moskva tsaaririik
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Vaata Cēsis ja Orel
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Cēsis ja Paide
Pannoo
Pannoo on raamiga piiratud maaling või madalreljeef seinal, lael või uksepaneelil.
Vaata Cēsis ja Pannoo
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Cēsis ja Põhjasõda
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Cēsis ja Poola
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Vaata Cēsis ja Poola aeg
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Vaata Cēsis ja Poola keel
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Vaata Cēsis ja Poola Kuningriik
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Cēsis ja Rakvere
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Vaata Cēsis ja Riia asehaldurkond
Riia kubermang
Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.
Vaata Cēsis ja Riia kubermang
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Cēsis ja Riia peapiiskopkond
Riia–Pihkva maantee
Riia–Pihkva maantee (põhimaantee nr 7) on Lätit, Eestit ja Venemaad läbiva maantee Eesti piiridesse jääva osa.
Vaata Cēsis ja Riia–Pihkva maantee
Rokiškis
Rokiškis (poola Rakiszki, vene keeles Ракишки, saksa keeles Rokischken) on valla staatusega linn Leedus Panevėžysi maakonnas, Rokiškise rajooni ja Rokiškise maavalla keskus.
Vaata Cēsis ja Rokiškis
Romantism
Caspar David Friedrich"Rügeni kriidikaljud" Romantism on ühiskonnas, kunstis ja teaduses üldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilistele ideedele ja kunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine.
Vaata Cēsis ja Romantism
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Cēsis ja Rootsi
Rucka mõis
Rucka mõis (saksa keeles Rutzky, läti keeles Ruckas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.
Vaata Cēsis ja Rucka mõis
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Cēsis ja Rzeczpospolita
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Cēsis ja Saksa keel
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Cēsis ja Saksamaa
Sõpruslinn
Sõpruslinn on (enamasti mõnes teises riigis asuv) linn, millega omavalitsusasutustel on püsivad koostöösidemed.
Vaata Cēsis ja Sõpruslinn
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Cēsis ja Taani
Tara (Venemaa)
Tara jõesadam. Vaade Irtõši jõelt. Tara (vene Тара) on linn Venemaal Siberis Omski oblastis Irtõši jõe vasakkaldal 302 km kaugusel Omskist, Tara rajooni keskus.
Vaata Cēsis ja Tara (Venemaa)
Tyresö vald
Tyresö vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Södermanlandi maakonnas Stockholmi läänis Läänemere ääres.
Vaata Cēsis ja Tyresö vald
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Vaata Cēsis ja Ukraina
UNESCO
UNESCO lipp Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lühend UNESCO) on ÜRO juures töötav organisatsioon, mis on loodud ülemaailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.
Vaata Cēsis ja UNESCO
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Vaata Cēsis ja Uusikaupunki rahu
Valga–Riia rongiliin
Valga–Riia rongiliin on rongiliin Eestis ja Lätis.
Vaata Cēsis ja Valga–Riia rongiliin
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Cēsis ja Vana-Liivimaa
Varese
Varese on linn Põhja-Itaalias Lombardia maakonnas, Varese provintsi halduskeskus.
Vaata Cēsis ja Varese
Võidupüha
Vabadussõja võidusamba jalamile 2020. aasta Võidupühal Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934.
Vaata Cēsis ja Võidupüha
Võnnu foogt
Võnnu foogt (saksa keeles Vogt von Wenden) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu foogtkonda.
Vaata Cēsis ja Võnnu foogt
Võnnu komtuur
Võnnu komtuur (saksa keeles Komtur von Wenden, läti keeles Cēsu komturs) oli algselt Mõõgavendade ja hiljem Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu komtuurkonda.
Vaata Cēsis ja Võnnu komtuur
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Cēsis ja Võnnu kreis
Võnnu lahing
Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.
Vaata Cēsis ja Võnnu lahing
Võnnu mõis (Võnnu kihelkond)
Võnnu mõis (saksa keeles Schloß Wenden, läti keeles Cēsu pilsmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.
Vaata Cēsis ja Võnnu mõis (Võnnu kihelkond)
Võnnu muinaslinnus
Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.
Vaata Cēsis ja Võnnu muinaslinnus
Võnnu ordulinnus
Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).
Vaata Cēsis ja Võnnu ordulinnus
Võnnu uus loss
Võnnu uus loss Võnnu uus loss (läti keeles Cēsu pilsmuiža, saksa keeles Schloß-Wenden) on loss Lätis Cēsise piirkonnas Cēsises.
Vaata Cēsis ja Võnnu uus loss
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Vaata Cēsis ja Võnnu vojevoodkond
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Vaata Cēsis ja Veekogu
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Vaata Cēsis ja Vene-Liivi sõda
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Cēsis ja Venelased
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Cēsis ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Cēsis ja Venemaa Keisririik
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Vaata Cēsis ja Vidzeme
Vilno leping (1561)
Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.
Vaata Cēsis ja Vilno leping (1561)
Vitraaž
Tallinna Toomkiriku aknavitraaž (2014) Vitraaž (prantsuse keeles vitrage.
Vaata Cēsis ja Vitraaž
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Vaata Cēsis ja Wolter von Plettenberg
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vaata Cēsis ja Zygmunt II August
11. sajand
11.
Vaata Cēsis ja 11. sajand
1201
1201.
Vaata Cēsis ja 1201
1206
1206.
Vaata Cēsis ja 1206
1209
1209.
Vaata Cēsis ja 1209
1210
1210.
Vaata Cēsis ja 1210
1218
1218.
Vaata Cēsis ja 1218
1221
1221.
Vaata Cēsis ja 1221
13. sajand
13.
Vaata Cēsis ja 13. sajand
1323
1323.
Vaata Cēsis ja 1323
1484
1484.
Vaata Cēsis ja 1484
1561
1561.
Vaata Cēsis ja 1561
1577
1577.
Vaata Cēsis ja 1577
1578
1578.
Vaata Cēsis ja 1578
1580
1580.
Vaata Cēsis ja 1580
1588
1588.
Vaata Cēsis ja 1588
1598
1598.
Vaata Cēsis ja 1598
1620
1620.
Vaata Cēsis ja 1620
1703
1703.
Vaata Cēsis ja 1703
1747
1747.
Vaata Cēsis ja 1747
1777
1777.
Vaata Cēsis ja 1777
1785
1785.
Vaata Cēsis ja 1785
1812
1812.
Vaata Cēsis ja 1812
1850. aastad
1850.
Vaata Cēsis ja 1850. aastad
1858
1858.
Vaata Cēsis ja 1858
1868
1868.
Vaata Cēsis ja 1868
1878
1878.
Vaata Cēsis ja 1878
1889
1889.
Vaata Cēsis ja 1889
1919
1919.
Vaata Cēsis ja 1919
1924
1924.
Vaata Cēsis ja 1924
1949
1949.
Vaata Cēsis ja 1949
1951
1951.
Vaata Cēsis ja 1951
1998
1998.
Vaata Cēsis ja 1998
2006
2006.
Vaata Cēsis ja 2006
23. juuni
23.
Vaata Cēsis ja 23. juuni
Vaata ka
Cēsise piirkond
- Alauksts
- Amata
- Amata vald
- Cēsis
- Cēsise piirkond
- Drabeši
- Drabeši vald
- Dzērbene vald
- Ineši vald
- Jaunpiebalga
- Jaunpiebalga vald
- Kaive vald
- Lielstraupe loss
- Liepa mõis
- Liepa vald
- Līgatne
- Līgatne vald
- Mārsnēni vald
- Nītaure
- Nītaure vald
- Priekuļi
- Priekuļi vald
- Raiskumsi vald
- Skujene vald
- Stalbe
- Stalbe vald
- Straupe
- Straupe vald
- Taurene vald
- Vaive vald
- Vana-Pebalgi piiskopilinnus
- Vecpiebalga
- Vecpiebalga vald
- Veselava vald
- Zaube
- Zaube vald
- Zosēni vald
- Āraiši järvelinnus
Võnnu kreis
- Cesvaine
- Cēsis
- Drabeši
- Dzelzava mõis
- Jaunpiebalga
- Jumurda mõis
- Lubāna
- Odziena mõis
- Priekuļi
- Rauna
- Vana-Pebalgi piiskopilinnus
- Vecpiebalga
- Ērgļi
- Ļaudona
Tuntud ka kui Cesis, Läti Võnnu, Venden, Wenden.