Sisukord
17 suhted: Āraiši raudteejaam, Cēsis, Cēsise piirkond, Jāņamuiža raudteepeatus, Linn, Raudteejaam, Riia, Rucka mõis, Stalinistlik arhitektuur, Valga–Riia rongiliin, Võnnu kihelkond (Võnnu kreis), Võnnu kreis, Vene keel, 1889, 1919, 1944, 1946.
Āraiši raudteejaam
Āraiši raudteejaam on raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil Cēsise piirkonnas Drabeši vallas Āraišis.
Vaata Cēsise raudteejaam ja Āraiši raudteejaam
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Cēsise raudteejaam ja Cēsis
Cēsise piirkond
Cēsise piirkond (läti Cēsu novads) on 1.
Vaata Cēsise raudteejaam ja Cēsise piirkond
Jāņamuiža raudteepeatus
Jāņamuiža raudteepeatus on raudteepeatus Valga–Riia raudteeliinil Cēsise piirkonnas Priekuļi vallas Jāņmuižas.
Vaata Cēsise raudteejaam ja Jāņamuiža raudteepeatus
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Vaata Cēsise raudteejaam ja Linn
Raudteejaam
Pariisi raudteejaamad Gare de l'Est ja Gare du Nord Raudteejaam on raudteetaristu rajatis, mis võimaldab rongide vastuvõtmist, ärasaatmist ja peatusteta läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö tegemist.
Vaata Cēsise raudteejaam ja Raudteejaam
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Cēsise raudteejaam ja Riia
Rucka mõis
Rucka mõis (saksa keeles Rutzky, läti keeles Ruckas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.
Vaata Cēsise raudteejaam ja Rucka mõis
Stalinistlik arhitektuur
Stalinistlik arhitektuur (ka sotsialistlik klassitsism, stalinistlik uusklassitsism; vene keeles сталинский ампир 'stalinlik ampiir', сталинский неоренессанс 'stalinlik uusrenessanss') on Nõukogude Liidus viljeldud uusklassitsism, mille alguspunktiks loetakse 1933.
Vaata Cēsise raudteejaam ja Stalinistlik arhitektuur
Valga–Riia rongiliin
Valga–Riia rongiliin on rongiliin Eestis ja Lätis.
Vaata Cēsise raudteejaam ja Valga–Riia rongiliin
Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)
Võnnu kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Võnnu Jaani kirik Võnnu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wenden, läti keeles Cēsu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Vaata Cēsise raudteejaam ja Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Cēsise raudteejaam ja Võnnu kreis
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Cēsise raudteejaam ja Vene keel
1889
1889.
Vaata Cēsise raudteejaam ja 1889
1919
1919.
Vaata Cēsise raudteejaam ja 1919
1944
1944.
Vaata Cēsise raudteejaam ja 1944
1946
1946.
Vaata Cēsise raudteejaam ja 1946
Tuntud ka kui Cesise raudteejaam, Vendeni raudteejaam, Võnnu raudteejaam, Wendeni raudteejaam.