Ava Google MapsisSisukord
46 suhted: Amata, Angerpist, Āraiši järv, Āraiši järvelinnus, Brasla jõgi, Cēsis, Devon, Gutmani koobas, Hallpea-rähn, Harilik maikelluke, Harilik tamm, Järv, Kirjurähn, Koiva jõgi, Kullerkupp, Kurekell-ängelhein, Kuusik, Lahemaa rahvuspark, Läti, Läti keel, Līgatne, Lielstraupe loss, Liepa, Männik, Paiseleht, Priekuļi, Ragana, Rahvuspark, Rähn, Riia, Roherähn, Sõnajalg, Sigulda, Straupe, Tihane, Tulikas, Turaida piiskopilinnus, Turism, Ungurmuiža mõis, Ungursi järv, Valmiera, Vidzeme, 18. sajand, 19. sajand, 1973, 9. sajand.
- Läti rahvuspargid
Amata
Amata jõgi (juuni, 2008) Amata on jõgi Lätis, Gauja jõe vasakpoolne lisajõgi.
Vaata Gauja rahvuspark ja Amata
Angerpist
Angerpist (Filipendula vulgaris) on taimeliik roosõieliste sugukonnast angervaksa perekonnast.
Vaata Gauja rahvuspark ja Angerpist
Āraiši järv
Āraiši järv (ka Āraisise järv) on järv Lätis Cēsise piirkonnas Dzērbene vallas.
Vaata Gauja rahvuspark ja Āraiši järv
Āraiši järvelinnus
Järvelinnuse asukoht koos tänapäevase rekonstruktsiooniga 2016. aastal Āraiši järvelinnus (ka Āraiši järveasula, Āraiši järveloss; läti keeles Āraišu ezerpils) oli umbes aastatel 780–1050 (1200) Lätis Cēsise lähedal Āraiši järve saarel paiknenud asula, mis hiljem jäi vee alla.
Vaata Gauja rahvuspark ja Āraiši järvelinnus
Brasla jõgi
Brasla jõgi (märts 2014) Brasla jõgi (liivi keeles Roop) on jõgi Lätis, mis voolab läbi Limbaži, Cēsise ja Sigulda piirkonna.
Vaata Gauja rahvuspark ja Brasla jõgi
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Gauja rahvuspark ja Cēsis
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Vaata Gauja rahvuspark ja Devon
Gutmani koobas
Gutmani koobas 2014. aastal "Vaade Gutmani koopast" (1860). Louis Höflingeri litograafia Gutmani koobas on koobas Lätis Sigulda linna piirides Koiva jõe kaldal.
Vaata Gauja rahvuspark ja Gutmani koobas
Hallpea-rähn
Hallpea-rähn Hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus) on rähnlaste sugukonda rähni perekonda kuuluv linnuliik.
Vaata Gauja rahvuspark ja Hallpea-rähn
Harilik maikelluke
Harilik maikelluke ehk maikelluke ehk piibeleht (Convallaria majalis L.) on mitmeaastane rohttaim liilialiste sugukonnast maikellukese perekonnast.
Vaata Gauja rahvuspark ja Harilik maikelluke
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Vaata Gauja rahvuspark ja Harilik tamm
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Gauja rahvuspark ja Järv
Kirjurähn
Kirjurähn (Dendrocopos) on linnuperekond rähnlaste sugukonnast.
Vaata Gauja rahvuspark ja Kirjurähn
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Vaata Gauja rahvuspark ja Koiva jõgi
Kullerkupp
Kullerkupu õis Vili Harilik kullerkupp (Trollius europaeus) on tulikaliste sugukonda kullerkupu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Gauja rahvuspark ja Kullerkupp
Kurekell-ängelhein
Kurekell-ängelhein (Thalictrum aquilegiifolium) on rohttaim tulikaliste sugukonnast ängelheina perekonnast.
Vaata Gauja rahvuspark ja Kurekell-ängelhein
Kuusik
Kuusik Poolas. Kuusik Põhja-Kõrvemaal Eestis. Kuusik on kuuse enamusega puistu.
Vaata Gauja rahvuspark ja Kuusik
Lahemaa rahvuspark
Lahemaa rahvuspark on rahvuspark Põhja-Eestis.
Vaata Gauja rahvuspark ja Lahemaa rahvuspark
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Gauja rahvuspark ja Läti
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Gauja rahvuspark ja Läti keel
Līgatne
Līgatne (saksa keeles Ligat, ka Conradsruhe) on linn Lätis Vidzemes Cēsise piirkonnas.
Vaata Gauja rahvuspark ja Līgatne
Lielstraupe loss
Lielstraupe loss. Johann Christoph Brotze kogust. Lielstraupe loss. Lielstraupe loss talvel. Lielstraupe loss (läti Lielstraupes pils; saksa Schloss Gross-Roop, Groß-Roop) on loss Lätimaal Vidzeme piirkonnas, mis kuulus Rosenite suguvõsale.
Vaata Gauja rahvuspark ja Lielstraupe loss
Liepa
Lielā Ellīte Liepa on küla (lielciems) Lätis Cēsise piirkonnas, Liepa valla halduskeskus.
Vaata Gauja rahvuspark ja Liepa
Männik
Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).
Vaata Gauja rahvuspark ja Männik
Paiseleht
Paiseleht (Tussilago farfara) on mitmeaastane rohttaim korvõieliste sugukonnast paiselehe perekonnast.
Vaata Gauja rahvuspark ja Paiseleht
Priekuļi
Priekuļi (vanasti ka Priekuļu muiža) on küla (lielciems) Lätis Cēsise piirkonnas, Priekuļi valla halduskeskus.
Vaata Gauja rahvuspark ja Priekuļi
Ragana
Ragana on küla (lielciems) Lätis Sigulda piirkonnas, Krimulda valla halduskeskus.
Vaata Gauja rahvuspark ja Ragana
Rahvuspark
Los Cardonese rahvuspark Argentinas Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
Vaata Gauja rahvuspark ja Rahvuspark
Rähn
Roherähn Rähn (Picus) on rähnlaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Vaata Gauja rahvuspark ja Rähn
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Gauja rahvuspark ja Riia
Roherähn
Roherähni munad Roherähn ehk meltsas (Picus viridis L.) on linnuliik rähniliste seltsist rähnlaste sugukonnast rähni perekonnast.
Vaata Gauja rahvuspark ja Roherähn
Sõnajalg
Sõnajalg (Dryopteris) taimede perekond sõnajalaliste sugukonnast.
Vaata Gauja rahvuspark ja Sõnajalg
Sigulda
Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.
Vaata Gauja rahvuspark ja Sigulda
Straupe
Straupe (saksa Roop, eesti Raupa, Roopa) on küla (lielciems) Straupe vallas Cēsise piirkonnas Lätis.
Vaata Gauja rahvuspark ja Straupe
Tihane
Tihane (Parus) on lindude perekond tihaslaste sugukonnast.
Vaata Gauja rahvuspark ja Tihane
Tulikas
Tulikas (Ranunculus) on tulikalaadsete seltsi tulikaliste sugukonda kuuluv perekond.
Vaata Gauja rahvuspark ja Tulikas
Turaida piiskopilinnus
Turaida piiskopilinnus Vaade linnusele tornist Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.
Vaata Gauja rahvuspark ja Turaida piiskopilinnus
Turism
Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Vaata Gauja rahvuspark ja Turism
Ungurmuiža mõis
Ungurmuiža mõisa peahoone 2000. aastal Ungurmuiža mõis, ka Unguri mõis (saksa keeles Orellen, läti keeles Ungurmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.
Vaata Gauja rahvuspark ja Ungurmuiža mõis
Ungursi järv
Ungursi järv on järv Lätis Cēsise piirkonnas Raiskumsi vallas.
Vaata Gauja rahvuspark ja Ungursi järv
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Vaata Gauja rahvuspark ja Valmiera
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Vaata Gauja rahvuspark ja Vidzeme
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Gauja rahvuspark ja 18. sajand
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Gauja rahvuspark ja 19. sajand
1973
1973.
Vaata Gauja rahvuspark ja 1973
9. sajand
9.
Vaata Gauja rahvuspark ja 9. sajand
Vaata ka
Läti rahvuspargid
- Gauja rahvuspark
- Grīnise looduskaitseala
- Rāzna rahvuspark
- Slītere rahvuspark
- Ķemeri rahvuspark
Tuntud ka kui Liivimaa Šveits.