Sisukord
22 suhted: Hargla kihelkond, Internet, Kaika suveülikool, Kanepi kihelkond, Karula kihelkond, Lipp, Loodus, Mets, Muhu mänd, Põlva kihelkond, Räpina kihelkond, Rõuge kihelkond, Roheline, Uma Pido, Urvaste kihelkond, Valge, Vastseliina kihelkond, Värv, Võru keel, Võrukesed, Võrumaa, Võrumaa lipp.
Hargla kihelkond
Hargla kirik Hargla kihelkond (lühend Har; võru keeles Harglõ, saksa keeles Kirchspiel Harjel) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Võrukeste lipp ja Hargla kihelkond
Internet
Internetis asuvate ühenduste kujutus väikese Interneti osa kohta Internet on mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus.
Vaata Võrukeste lipp ja Internet
Kaika suveülikool
Kaika suveülikool (võru keeles Kaika suvõülikuul) on võru ja laiemalt lõunaeesti keelele ja kultuurile pühendatud igasuvine mitmepäevane ettekannete ja etlemistega üritus.
Vaata Võrukeste lipp ja Kaika suveülikool
Kanepi kihelkond
Liivimaa kubermangu Võru kreis Mellini atlases (1798) Kanepi kirik Kanepi kihelkond (lühend Kan; saksa keeles Kirchspiel Kannapäh, Kirchspiel Cannapäh) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Võrukeste lipp ja Kanepi kihelkond
Karula kihelkond
Karula kihelkond (lühend Krl; saksa keeles Kirchspiel Karolen) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Võrukeste lipp ja Karula kihelkond
Lipp
Põhjamaade lipud Lipp on riikide, rahvaste, organisatsioonide, territoriaalsete üksuste vms sümbol.
Vaata Võrukeste lipp ja Lipp
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Vaata Võrukeste lipp ja Loodus
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Võrukeste lipp ja Mets
Muhu mänd
Muhu valla vapil Vaas dekooriga "Muhu mänd" Muhu mänd ehk kaheksakand on pügalristi erikuju.
Vaata Võrukeste lipp ja Muhu mänd
Põlva kihelkond
Põlva kihelkond (lühend Plv; saksa keeles Kirchspiel Pölwe) on ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Võrukeste lipp ja Põlva kihelkond
Räpina kihelkond
Räpina kihelkond (lühend Räp; võru keeles Räpinä kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Rappin) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaal.
Vaata Võrukeste lipp ja Räpina kihelkond
Rõuge kihelkond
Rõuge kirik Rõuge kihelkond (lühend Rõu) oli kirikukihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Võrukeste lipp ja Rõuge kihelkond
Roheline
Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.
Vaata Võrukeste lipp ja Roheline
Uma Pido
III Uma Pido Võrus Kubija laululaval 2013. aasta juunis Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mis esimest korda toimus 31. mail 2008 Võrushttps://umapido.ee/uma-pido/ (vaadatud 09.06.2018).
Vaata Võrukeste lipp ja Uma Pido
Urvaste kihelkond
Urvaste kirik Urvaste kihelkond (ka Antsla kihelkond; võru keeles Urvastõ kihlkund; saksa keeles Kirchspiel Anzen, Urbs Kirchspiel; lühend Urv) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ning Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Võrukeste lipp ja Urvaste kihelkond
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Vaata Võrukeste lipp ja Valge
Vastseliina kihelkond
Vastseliina kirik Vastseliina kihelkond (lühend Vas; võru keeles Vahtsõliina kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Neuhausen) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Võrukeste lipp ja Vastseliina kihelkond
Värv
Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.
Vaata Võrukeste lipp ja Värv
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Vaata Võrukeste lipp ja Võru keel
Võrukesed
Võrukeste lipp Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Võrukesed (ka võrokesed, endanimetus võrokõsõq) on Kagu-Eestis asuva Võrumaa (praegune Põlva ja Võru maakond) põlised elanikud, läänemeresoome rahvas, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks.
Vaata Võrukeste lipp ja Võrukesed
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata Võrukeste lipp ja Võrumaa
Võrumaa lipp
Võru maakonna lipp Võrumaa lipp on Eestis asuva Võru maakonna lipp.
Vaata Võrukeste lipp ja Võrumaa lipp