Sisukord
33 suhted: Eesti Rahva Muuseum, Hargla Eesti Kodanike Komitee, Hargla kirikumõis, Johann Friedrich Hartknoch, Karjamõis, Kõrvalmõis, Kihelkond, Kirikumõis, Koikküla mõis, Koivaliina kihelkond, Laanemetsa mõis, Laanemetsa vald, Lühend, Liivimaa kubermang, Mõniste mõis, Mõniste vald (Hargla kihelkond), Rüütlimõis, Saksa keel, Saru mõis, Saru vald, Taheva mõis, Taheva vald (Hargla kihelkond), Tartu kreis, Tidriküla mõis, Urvaste kihelkond, Valga maakond, Valga vald, Vastse-Roosa mõis, Vastse-Roosa vald, Võru keel, Võru kreis, Võru maakond, Võrumaa.
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Vaata Hargla kihelkond ja Eesti Rahva Muuseum
Hargla Eesti Kodanike Komitee
Hargla Eesti Kodanike Komitee asutati 17. novembril 1989.
Vaata Hargla kihelkond ja Hargla Eesti Kodanike Komitee
Hargla kirikumõis
Hargla kirikumõis (saksa keeles Pastorat Harjel) oli kirikumõis Hargla kihelkonnas Võrumaal.
Vaata Hargla kihelkond ja Hargla kirikumõis
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Vaata Hargla kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Hargla kihelkond ja Karjamõis
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Vaata Hargla kihelkond ja Kõrvalmõis
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata Hargla kihelkond ja Kihelkond
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Vaata Hargla kihelkond ja Kirikumõis
Koikküla mõis
Koikküla mõis (saksa keeles Adsel-Koiküll) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).
Vaata Hargla kihelkond ja Koikküla mõis
Koivaliina kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Vaata Hargla kihelkond ja Koivaliina kihelkond
Laanemetsa mõis
Laanemetsa mõis (saksa keeles Lannemetz) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).
Vaata Hargla kihelkond ja Laanemetsa mõis
Laanemetsa vald
Laanemetsa vald (saksa keeles Lannemetz) oli vald Võrumaal Hargla kihelkonnas ja Valga maakonnas.
Vaata Hargla kihelkond ja Laanemetsa vald
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Vaata Hargla kihelkond ja Lühend
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Hargla kihelkond ja Liivimaa kubermang
Mõniste mõis
Mõniste mõis (saksa keeles Menzen) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).
Vaata Hargla kihelkond ja Mõniste mõis
Mõniste vald (Hargla kihelkond)
Mõniste vald (saksa keeles Menzen) oli vald Võrumaal Hargla kihelkonnas.
Vaata Hargla kihelkond ja Mõniste vald (Hargla kihelkond)
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Hargla kihelkond ja Rüütlimõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Hargla kihelkond ja Saksa keel
Saru mõis
Saru mõis (saksa keeles Saara) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).
Vaata Hargla kihelkond ja Saru mõis
Saru vald
Eesti haldusjaotus 1925. aastal Saru vald (saksa keeles Saara) oli vald Võrumaal Hargla kihelkonnas.
Vaata Hargla kihelkond ja Saru vald
Taheva mõis
Taheva mõisa peahoone hävis 1944. aastal Taheva mõis (saksa keeles Taiwola) oli rüütlimõis Võrumaal Hargla kihelkonnas.
Vaata Hargla kihelkond ja Taheva mõis
Taheva vald (Hargla kihelkond)
Taheva vald (saksa keeles Taiwola) oli vald Võrumaal Hargla kihelkonnas ja Valga maakonnas.
Vaata Hargla kihelkond ja Taheva vald (Hargla kihelkond)
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Vaata Hargla kihelkond ja Tartu kreis
Tidriküla mõis
Tidriküla mõis (saksa keeles Didriküll) oli Taheva mõisa kõrvalmõis Hargla kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimt.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Hargla kihelkond ja Tidriküla mõis
Urvaste kihelkond
Urvaste kirik Urvaste kihelkond (ka Antsla kihelkond; võru keeles Urvastõ kihlkund; saksa keeles Kirchspiel Anzen, Urbs Kirchspiel; lühend Urv) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ning Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Hargla kihelkond ja Urvaste kihelkond
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Hargla kihelkond ja Valga maakond
Valga vald
Valga vald on 2017.
Vaata Hargla kihelkond ja Valga vald
Vastse-Roosa mõis
Vastse-Roosa mõis (saksa keeles Neu-Rosenhof) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal.
Vaata Hargla kihelkond ja Vastse-Roosa mõis
Vastse-Roosa vald
Vastse-Roosa vald oli (saksa keeles Neu-Rosen) oli vald Võrumaal Hargla kihelkonnas aastatel 1866–1933.
Vaata Hargla kihelkond ja Vastse-Roosa vald
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Vaata Hargla kihelkond ja Võru keel
Võru kreis
Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Vaata Hargla kihelkond ja Võru kreis
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Vaata Hargla kihelkond ja Võru maakond
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata Hargla kihelkond ja Võrumaa
Tuntud ka kui Har.