Kiiremini kui brauser!
39 suhted: Brünnow, Gotthard Kettler, Greigh, Jaunjelgava kreis, Jēkabpilsi piirkond, Kirik (pühakoda), Klassitsism, Kuramaa, Läti, Läti keel, Liivimaa ordu maameister, Luterlus, Mänd (perekond), Must mänd, Nolcken, Park, Peterburi, Puškin, Rüütlimõis, Saksa keel, Sass (aadlisuguvõsa), Sēlpilsi kihelkond, Staabikapten, Valge mänd, Valge vesiroos, Zasa, Zasa mõis (Riia), 1559, 1644, 1707, 1750, 1752, 1787, 1862, 1892, 1904, 1905, 1920, 1939.
Brünnow
Brünnowi suguvõsa vana vapp Brunnow, ka Brunow ja Brünnow (vene keeles Бруннов) oli Taga-Pommerist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Zasa mõis ja Brünnow · Näe rohkem »
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Uus!!: Zasa mõis ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »
Greigh
Greigh, ka Greig (vene keeles Грейг) oli Šotimaalt Inverkeithingist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Zasa mõis ja Greigh · Näe rohkem »
Jaunjelgava kreis
Jaunjelgava kreis (läti keeles Jaunjelgavas apriņķis) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaal.
Uus!!: Zasa mõis ja Jaunjelgava kreis · Näe rohkem »
Jēkabpilsi piirkond
Jēkabpilsi piirkond on 1.
Uus!!: Zasa mõis ja Jēkabpilsi piirkond · Näe rohkem »
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Uus!!: Zasa mõis ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Zasa mõis ja Klassitsism · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Zasa mõis ja Kuramaa · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Zasa mõis ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Zasa mõis ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Zasa mõis ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Zasa mõis ja Luterlus · Näe rohkem »
Mänd (perekond)
Eldari mänd Alois Kirnig. Männid kaljumaastikul Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Uus!!: Zasa mõis ja Mänd (perekond) · Näe rohkem »
Must mänd
Must mänd (Pinus nigra) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).
Uus!!: Zasa mõis ja Must mänd · Näe rohkem »
Nolcken
Nolcken, varem ka Nolleken ja Nolcke (vene keeles Нолькен) on Alam-Saksimaalt Hoya krahvkonnast pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Zasa mõis ja Nolcken · Näe rohkem »
Park
Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.
Uus!!: Zasa mõis ja Park · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Zasa mõis ja Peterburi · Näe rohkem »
Puškin
Puškin (vene Пушкин) on linn Venemaal, Peterburi eeslinn.
Uus!!: Zasa mõis ja Puškin · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Zasa mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Zasa mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sass (aadlisuguvõsa)
Sass ehk Saß (harvem ka Sasse, Sachse) on Saaremaa, Liivimaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Zasa mõis ja Sass (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Sēlpilsi kihelkond
Kuramaa kubermang Sēlpilsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Selburg, läti keeles Sēlpils draudzes novads) oli haldusüksus Jaunjelgava kreisis Kuramaa kubermangus Lätimaal.
Uus!!: Zasa mõis ja Sēlpilsi kihelkond · Näe rohkem »
Staabikapten
Staabikapten on mitmes riigis kasutusel olnud sõjaväeline auaste.
Uus!!: Zasa mõis ja Staabikapten · Näe rohkem »
Valge mänd
Valge mänd (Pinus strobus) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Zasa mõis ja Valge mänd · Näe rohkem »
Valge vesiroos
Valge vesiroos (Nymphaea alba) on taimeliik vesiroosiliste sugukonna vesiroosi perekonnast.
Uus!!: Zasa mõis ja Valge vesiroos · Näe rohkem »
Zasa
Zasa keskkool Zasa park Zasa on küla (vidējciems) Läti lõunaosas Jēkabpilsi piirkonnas, Zasa valla halduskeskus.
Uus!!: Zasa mõis ja Zasa · Näe rohkem »
Zasa mõis (Riia)
Zasa mõis (Zasumuiža, saksa keeles Zassenhof, Saßenhof, Sassenhof) oli mõis Lätis Riia linnas Zasulauksi ja Dzirciemsi asumis.
Uus!!: Zasa mõis ja Zasa mõis (Riia) · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Zasa mõis ja 1559 · Näe rohkem »
1644
1644.
Uus!!: Zasa mõis ja 1644 · Näe rohkem »
1707
1707.
Uus!!: Zasa mõis ja 1707 · Näe rohkem »
1750
1750.
Uus!!: Zasa mõis ja 1750 · Näe rohkem »
1752
1752.
Uus!!: Zasa mõis ja 1752 · Näe rohkem »
1787
1787.
Uus!!: Zasa mõis ja 1787 · Näe rohkem »
1862
1862.
Uus!!: Zasa mõis ja 1862 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Zasa mõis ja 1892 · Näe rohkem »
1904
1904.
Uus!!: Zasa mõis ja 1904 · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Zasa mõis ja 1905 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Zasa mõis ja 1920 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Zasa mõis ja 1939 · Näe rohkem »
