Kiiremini kui brauser!
32 suhted: A (häälik), Afrikaat, Ahtushäälik, Ametlik keel, Aspiratsioon, Diakriitiline märk, Diftong, Fonoloogia, Grammatiline sugu, Hambasombuhäälik, Hiina kiri, Hiragana, IPA, Jaapan, Jaapani segakiri, Jaapanikeelne Vikipeedia, Jaapanlaste viisakuskõne, Kaashäälik, Kaido Höövelson, Kanji, Katakana, Klassikaline jaapani keel, L, Ladina kiri, Latinisatsioon, Ninahäälik, Obstruktsioon, Rōmaji, Silpkiri, Sulghäälik, Täishäälik, Velaar.
A (häälik)
A on maailma keeltes tavaliselt kõige loomulikuma keeleasendiga moodustatud vokaal.
Uus!!: Jaapani keel ja A (häälik) · Näe rohkem »
Afrikaat
Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.
Uus!!: Jaapani keel ja Afrikaat · Näe rohkem »
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Uus!!: Jaapani keel ja Ahtushäälik · Näe rohkem »
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Uus!!: Jaapani keel ja Ametlik keel · Näe rohkem »
Aspiratsioon
Aspiratsioon ehk hõngus – lühike h-taoline heli, mis vahel esineb helitute sulghäälikute ehk klusiilide järel.
Uus!!: Jaapani keel ja Aspiratsioon · Näe rohkem »
Diakriitiline märk
Diakriitiline märk ehk diakriitik on kirjatähtedele lisatav märk häälduse esitamiseks.
Uus!!: Jaapani keel ja Diakriitiline märk · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Jaapani keel ja Diftong · Näe rohkem »
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Uus!!: Jaapani keel ja Fonoloogia · Näe rohkem »
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Uus!!: Jaapani keel ja Grammatiline sugu · Näe rohkem »
Hambasombuhäälik
Hambasombuhäälik ehk alveolaar on konsonant, mis moodustatakse hambasompude piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil.
Uus!!: Jaapani keel ja Hambasombuhäälik · Näe rohkem »
Hiina kiri
Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.
Uus!!: Jaapani keel ja Hiina kiri · Näe rohkem »
Hiragana
Hiragana on jaapani silbitähestik (kana).
Uus!!: Jaapani keel ja Hiragana · Näe rohkem »
IPA
Ingliskeelne IPA-tabel (2015) IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni.
Uus!!: Jaapani keel ja IPA · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Jaapani keel ja Jaapan · Näe rohkem »
Jaapani segakiri
Jaapani segakiri (jaapani keeles 仮名交じり文 kana majiri bun 'segamini kirjaga lause(d)') on tänapäeva jaapani keele kirjasüsteem.
Uus!!: Jaapani keel ja Jaapani segakiri · Näe rohkem »
Jaapanikeelne Vikipeedia
Logo Jaapanikeelne Vikipeedia (jaapani keeles ウィキペディア日本語版, Wikipedia Nihongo-ban) on Vikipeedia jaapanikeelne versioon.
Uus!!: Jaapani keel ja Jaapanikeelne Vikipeedia · Näe rohkem »
Jaapanlaste viisakuskõne
Jaapani viisakuskõne (敬語 keigo 'viisakas keel') on jaapani keele kõrgstiil, mida iseloomustab viisakusvormelite kasutamine.
Uus!!: Jaapani keel ja Jaapanlaste viisakuskõne · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Jaapani keel ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Kaido Höövelson
Kaido Höövelson (maadlejanimi Jaapanis Baruto Kaito 把瑠都 凱斗; sündinud 5. novembril 1984 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebaveres) on eesti poliitik, XIV Riigikogu liige ja endine sumomaadleja.
Uus!!: Jaapani keel ja Kaido Höövelson · Näe rohkem »
Kanji
Kanji (漢字) on üks mitmest Jaapanis kasutatavast kirjasüsteemist.
Uus!!: Jaapani keel ja Kanji · Näe rohkem »
Katakana
Katakana on jaapani keele silbitähestik, mida kasutatakse välismaiste kohtade, riikide, nimede ja laenusõnade kirjutamiseks.
Uus!!: Jaapani keel ja Katakana · Näe rohkem »
Klassikaline jaapani keel
Klassikaline jaapani keel (jaapani keeles 中古日本語 (chūko nihongo)) on Heiani ajastu (794–1185) jaapani keel.
Uus!!: Jaapani keel ja Klassikaline jaapani keel · Näe rohkem »
L
L (väiketähena l) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Jaapani keel ja L · Näe rohkem »
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Jaapani keel ja Ladina kiri · Näe rohkem »
Latinisatsioon
Eri viisid mandariini keele sõna latiniseerimiseks Latinisatsioon on algselt mingis muus kirjasüsteemis kirjutatud sõnade ja nimede kirjutamine ladina kirjas.
Uus!!: Jaapani keel ja Latinisatsioon · Näe rohkem »
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Uus!!: Jaapani keel ja Ninahäälik · Näe rohkem »
Obstruktsioon
Obstruktsioon ehk juntimine on parlamendi töö sihilik ja kunstlik takistamine opositsiooni poolt.
Uus!!: Jaapani keel ja Obstruktsioon · Näe rohkem »
Rōmaji
Rōmaji (jaapani keeles ローマ字, 'rooma märgid') on ladina tähtede nimetus jaapani keeles.
Uus!!: Jaapani keel ja Rōmaji · Näe rohkem »
Silpkiri
Silpkiri ehk süllaabiline kiri on kirjasüsteem, mille märgid annavad edasi mitte üksikuid häälikuid, vaid silpe.
Uus!!: Jaapani keel ja Silpkiri · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Jaapani keel ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Jaapani keel ja Täishäälik · Näe rohkem »
Velaar
Velaar ehk pehmesuulaehäälik on kaashäälik, mille hääldamisel puudutab keel pehmet suulage või liigub selle poole, näiteks, ja.
Uus!!: Jaapani keel ja Velaar · Näe rohkem »
