Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 1. Diviis ja 4. Diviis
1. Diviis ja 4. Diviis on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Diviis, Eesti, Eesti kaitsevägi, Eesti maavägi, Harju Sõjaväeringkond, Harjumaa, Järvamaa, Kolonel, Lääne-Saare Sõjaväeringkond, Läänemaa, Narva Sõjaväeringkond, Pärnu, Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond, Pärnumaa, Petserimaa, Saaremaa, Tartu Sõjaväeringkond, Tartumaa, Valga Sõjaväeringkond, Valgamaa, Võru-Petseri Sõjaväeringkond, Võrumaa, Viljandimaa, Viru-Järva Sõjaväeringkond, Virumaa, 1. veebruar, 2. Diviis, 3. Üksik jalaväepataljon, 3. Diviis, 6. Üksik Jalaväepataljon.
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
1. Diviis ja Diviis · 4. Diviis ja Diviis ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
1. Diviis ja Eesti · 4. Diviis ja Eesti ·
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
1. Diviis ja Eesti kaitsevägi · 4. Diviis ja Eesti kaitsevägi ·
Eesti maavägi
Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.
1. Diviis ja Eesti maavägi · 4. Diviis ja Eesti maavägi ·
Harju Sõjaväeringkond
Harju Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Harju Kaitseringkond) asus Harjumaal.
1. Diviis ja Harju Sõjaväeringkond · 4. Diviis ja Harju Sõjaväeringkond ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
1. Diviis ja Harjumaa · 4. Diviis ja Harjumaa ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
1. Diviis ja Järvamaa · 4. Diviis ja Järvamaa ·
Kolonel
Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.
1. Diviis ja Kolonel · 4. Diviis ja Kolonel ·
Lääne-Saare Sõjaväeringkond
Lääne-Saare Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Lääne-Saare Kaitseringkond) asus Lääne- ja Saaremaal.
1. Diviis ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond · 4. Diviis ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
1. Diviis ja Läänemaa · 4. Diviis ja Läänemaa ·
Narva Sõjaväeringkond
Narva Sõjaväeringkond (kuni 31. märtsini 1937 Narva Kaitseringkond) asus Virumaa idapoolses osas.
1. Diviis ja Narva Sõjaväeringkond · 4. Diviis ja Narva Sõjaväeringkond ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
1. Diviis ja Pärnu · 4. Diviis ja Pärnu ·
Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond
Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Pärnu-Viljandi Kaitseringkond) asus Pärnu- ja Viljandimaal.
1. Diviis ja Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond · 4. Diviis ja Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond ·
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
1. Diviis ja Pärnumaa · 4. Diviis ja Pärnumaa ·
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
1. Diviis ja Petserimaa · 4. Diviis ja Petserimaa ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
1. Diviis ja Saaremaa · 4. Diviis ja Saaremaa ·
Tartu Sõjaväeringkond
Tartu Sõjaväeringkond (kuni 31. märtsini 1937 Tartu Kaitseringkond) asus Tartumaal.
1. Diviis ja Tartu Sõjaväeringkond · 4. Diviis ja Tartu Sõjaväeringkond ·
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
1. Diviis ja Tartumaa · 4. Diviis ja Tartumaa ·
Valga Sõjaväeringkond
Valga Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Valga Kaitseringkond) asus Valgamaal.
1. Diviis ja Valga Sõjaväeringkond · 4. Diviis ja Valga Sõjaväeringkond ·
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
1. Diviis ja Valgamaa · 4. Diviis ja Valgamaa ·
Võru-Petseri Sõjaväeringkond
Võru-Petseri Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Võru-Petseri Kaitseringkond) asus Võru- ja Petserimaal.
1. Diviis ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond · 4. Diviis ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond ·
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
1. Diviis ja Võrumaa · 4. Diviis ja Võrumaa ·
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
1. Diviis ja Viljandimaa · 4. Diviis ja Viljandimaa ·
Viru-Järva Sõjaväeringkond
Viru-Järva Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Viru-Järva Kaitseringkond) asus Virumaa läänepoolses osas ja Järvamaal.
1. Diviis ja Viru-Järva Sõjaväeringkond · 4. Diviis ja Viru-Järva Sõjaväeringkond ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
1. Diviis ja Virumaa · 4. Diviis ja Virumaa ·
1. veebruar
1.
1. Diviis ja 1. veebruar · 1. veebruar ja 4. Diviis ·
2. Diviis
2.
1. Diviis ja 2. Diviis · 2. Diviis ja 4. Diviis ·
3. Üksik jalaväepataljon
3.
1. Diviis ja 3. Üksik jalaväepataljon · 3. Üksik jalaväepataljon ja 4. Diviis ·
3. Diviis
3.
1. Diviis ja 3. Diviis · 3. Diviis ja 4. Diviis ·
6. Üksik Jalaväepataljon
6.
1. Diviis ja 6. Üksik Jalaväepataljon · 4. Diviis ja 6. Üksik Jalaväepataljon ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 1. Diviis ja 4. Diviis ühist
- Millised on sarnasused 1. Diviis ja 4. Diviis
Võrdlus 1. Diviis ja 4. Diviis
1. Diviis on 114 suhted, samas 4. Diviis 42. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 19.23% = 30 / (114 + 42).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 1. Diviis ja 4. Diviis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
